MIO: Periusissamik kinguartitsisneq taamaatitsinermiit pitsaaneruvoq

Namminersorlutik Oqartussat imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut periusissamik saqqummiinissamik kinguartitseqqinnerat MIO-p ugggorigaluarlugu meeqqat inuusuttullu innersuussutaasa ilanngunneqartariaqarnerannik isummani aalajangiusimaannarpaa.
Meeqqat inuusuttullu imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut siullerpaamik periusissiortoqalersaaneraniilli ilanngunneqarsimannginnerat, meeqqat pillugit oqaaseqartartup MIO-meersup Aviâja Egede Lyngep uggoraa. Assi © : KNR
septembarip 19-at 2022 07:10
Nutserisoq Hanne Petersen

Imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut periusissamik kinguartitisneq taamaatitsinermiit pitsaaneruvoq, periusissammi taassuma meeqqat inuusuttullu innersuussutaannik ilaqartussap imartunerunissaa taamaalilluni qulakkeerneqassammat.

Meeqqat pillugit oqaaseqartartoq Meeqqat Inuusuttullu Oqaloqatiginnittarfianneersoq, tassa MIO-meersoq, Aviâja Egede Lynge, Namminersorlutik Oqartussat imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut periusissaat ataasiaannarani kinguartinneqarsimasoq pillugu taama oqarpoq.

Periusissiaq kingulleq 2019-imi atorunnaarpoq, taamaammat periusissiartaassaaq 2020-mi saqqummereersimasussaagaluarpoq. Periusissiartaassarlu 2022-mi upernaakkut saqqummissasoq siusinnerusukkut neriorsuutigineqarpoq. Kinguartinneqaqqimmalli aatsaat upernaaru saqqummissasoq nalunaarutigineqarpoq, tassa ukiut pingajussaannik kinguartinneqareersimaleriarpat aatsaat saqqummissaaq.

Ikiortariaqarpit? 

 

Imminut toqunnissamik eqqarsaateqaruit kisimiittutulluunniit misigiguit, Tusaanngamut 801180-imut sianerlutit 1899-imulluunniit sms-erlutit saaffiginnissinnaavutit. 

 

Tusaanngamut sianerneq sms-ernerluunniit akeqanngilaq, kinaanerlu taasariaqarani.

 

Tusaannga pillugu uani paasisaqarnerusinnaavutit.

Timersoqatigiiffiit, ilinniartoqarfiit taavalu ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit periusissialiornermi suleqataanissaat peqqutaalluni periusissiartaassaaq kinguartinneqartoq, peqqissutsimut naalakkersuisoq Inuit Ataqatigiinneersoq Mimi Karlsen siorna nassuiaavoq.

AAMMA ATUARUK Naalakkersuisoq: Imminut toqunnermik pinaveersaartitsinissamut nutaamik periusissiortoqarpoq

MIO-lu periusissialiornermi suleqataanissaa periusissiartaassap kinguarteqqinneqarneranut maanna patsisiliunneqarpoq.

- Periusissiartaassaq naammassinialuusaarneqarpallaarsoraara, meeqqat pillugit oqaaseqartartoq Aviâja Egede Lynge oqarpoq.

2021-mi imminut toqussimasut imminullu toqoriaraluarsimasut amerlassusaat                                               
Nunatsinni 2021-mi imminut toqussimasut 49-pput, 2020-milu 41-llutik. Tassa imminut toqussimasut ukiuni kingullerni tallimani ikiliartoratik amerliartuaarusaarsimapput.

Siornalu imminut toqoriaraluarsimasutut nalunaarsorneqartut 90-iupput. Tassa imminut toqoriaraluarsimasut ukiuni kingullerni tallimani amerliartoratik ikiliartuaarsimapput.

2021-milu imminut toqunnissamik sioorasaarisimasutut nalunaarsorneqartut 1309-upput. Tassa 2017-imiilli amerleriangaatsiarsimapput, 2017-imimi imminut toqunnissamik sioorasaarisimasutut nalunaarsorneqartut 832-upput.

Kisitsisit qulaani saqqummiussat politiinut nalunaarutiginninnernik tunngaveqarput. Tassa taakku nalunaarsorneqarsimasunit amerlanerusut ilimagineqarpoq.

Tusarfik: Kalaallit Nunaanni Politiit ukiumoortumik 2021-mi nalunaarsugaat

- Inuilli pineqartut, tassa inuusuttut imminut toqussimasunik nalaataqarsimasut imminullu toqunnissamik eqqarsaateqarsimasut periusissiartaassami ilanngunneqartariaqarnerat ukiuni arlaqartuni tunngavilersuutigaarput. Taakku pisariaqartitatik pillugit oqaasinnguinissaannut inissaqartinneqartariaqarput, taanna oqarpoq.

MIO: Naalakkersuisoqarfimmit ataatsimit periusissialiat amerlavallaaqaat

Aviâja Egede Lyngeli MIO imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut siullerpaamik periusissialiortoqalersaarneraniilli sooq suleqataasimannginnersoq aperineqarami erseqqissumik akissuteqanngilaq.

Namminersorlutik Oqartussanili naalakkersuisoqarfimmit ataatsimit, tassa isumaginninnermut naalakkersuisoqarfimmit inuit pineqartorpiaat innersuussutaannik ilaqanngitsunik ukiut ingerlaneranni periusissialiat amerlavallaartut, taanna isumaqarpoq.

Tamannalu ilaatigut imminut toqunnissamik pinaveersaartitsinermut aamma tunngasutigut misilittaanerit ilarpassuisa iluatsinngitsoornerannik kinguneqartoq, meeqqat pillugit oqaaseqartartoq oqarpoq. 

AAMMA ATUARUK Meeqqat illersuisuat: Naalakkersuisut inuusuttunik imminut toqunnermik nalaataqarsimasut tusarniaanngillat

- Inuit pineqartorpiaat innersuussutaannik imaqanngitsumik allaffissornerinnarmilli tunngavilimmik periusissialiortoqaqqissappat uggorissaqaara, taanna oqarpoq.

Taamaammat periusissamik saqqummiinissaq kinguarteqqinneqassasoq, peqqissutsimut naalakkersuisorlu isumaqatigiipput.

- Periusissiaqarniutigiinnarlugu suliaanngitsumik pitsammilli periusissiaqalissasoq kissaatigaara, Aviâja Egede Lynge oqarpoq.

Imminulli toqussimasut kinguartinneqaqattaartumik periusissiartaarniarnitsinni amerleriarataannaanissaat aarlerinartortaqannginnami?

- Amerleriareerput. Ukiorpassuarnilu taamaappoq. Nunatsinnilu tamanna pillugu pinaveersaartitsinivut iluatsingaarsimanngillat. Taamaammat pitsavimmik imminullu toqussimasut ikiliartornissaannut sunniuteqarluartussamik periusissialiornissarput pingaaruteqarpoq, Aviâja Egede Lynge oqarpoq.

MIO-p nalunaarusiaa videoliaalu “Qamani” septembarip 26-ani saqqummissapput, inuusuttorpaaluillu imminut toqunnissamik pinaveersaartitsineq pillugu isummatik innersuusstitillu videomi tassani oqaluttuaraat.

Politikerit atorfilittallu inuusuttut isumaat innersuussutaallu periusissialiornermi isumassarsivigiumaaraat neriuutaavoq.