Mette Frederiksen nunatsinnut tikeraassaaq: Ilaatigut utoqqatserneq isumannaallisaanerlu oqaluuserineqassasut

Ministeriuneq Nuummut Ilulissanullu marsimi tikeraassaaq. Ilaatigut meeraanerminni misileraatigineqarsimasunut utoqqatserneq, mingutsitsinnginnissaq Ukrainemilu pisut oqaluuserineqassapput.
Ilaatigut mingutsitsinnginnissaq isumannaallisaanerlu Mette Frederiksenip tikeraarnerani oqaluuserineqassapput. Assi © : Naalakkersuisut.
marsip 05-at 2022 13:32

Ministeriuneq Mette Frederiksen nunatsinnut marsip ulluisa 14-iannit 17-iannut tikeraassaaq.

Naalakkersuisullu siulittaasuata Múte B. Egedep ministeriunerullu oqaluuserisassaat arlaqarput.

Ministeriunerup meeraanerminni 1951-imi misileraanermut atatillugu Danmarkiliaanneqartunut utoqqatsernerata nalliussineqarnissaa ilaatigut oqaluuserissavaat.

Ministeriunerup tikeraarnissaa Múte B. Egedep qilanaaraa.

- Mette Frederiksenip nunatsinnut tikilluaqqunissaa qilanaaraara. Ministeriunertut Nuummut aappassaat tikeraassaaq Ilulissanullu aatsaat siullermik tikeraassalluni. Tikeraarnermi suleqatigiinnerput ersarissarneqassaaq, kiisalu kalaallit qallunaallu attaviinik patajaallisaataassalluni, Múte Bourup Egede tusagassiuutinut nalunaarummi oqarpoq.

Ukrainemi sorsuttoqarnerani isumannaallisaaneq oqaluuserissagaat

Europami maannakkut sorsuttoqarpoq. Ruslandip Ukraine sapaatit akunnerata siuliani saassuppaa. Saassussineq nunat tamalaat akornanni assuarineqarpoq, isumannaallisaanerlu pillugu nutaamik aaqqissuussisoqarnissaa oqaluuserineqarluni.

Aamma tamanna nunatta Danmarkillu siuttuisa oqaluuserissavaat.

- Pisortatigoortumik tikeraarnermi isumannaallisaanikkut politikki Ukrainemilu pisut kiisalu silap pissusia, mingutsitsinnginnerunissaq kiisalu orsussanit imerpalasunit nukissiuutinik atuiunnaarnissaq aamma eqqartorneqassapput, tusagassiuutinut nalunaarummi allaqqavoq.

AAMMA ATUARUK Ilisimatooq: Issittumi Siunnersuisoqatigiit suleqatigiiginnarnissaat neriuutigaara

Mette Frederiksenip meeraanerminni misiliutaasimasunut 22-nut utoqqatsernini Katuami aaqqissussuussami marsip ulluisa 15-ianni nalliussissavaa.

Múte B. Egedep Mette Frederiksenillu aamma Nuummi GUX-imi atuartut naapissavaat, tassanilu saqqummiissapput oqallittoqassallunilu.

Tamatuma kingorna Ilulissanukassapput. Tassani silap pissusaata allanngoriartornera mingutsitsinnginnissarlu samminissavaat. Nunat siuttuisa marluk Kangiani takornarianut sullissivik pulaassavaat, silallu pissusiata allanngoriartornerata nunami immamilu sunniutai qanimut takussallugit.

Aamma Danmarkimi pingasunngorpat utoqqatserniartoq

Mette Frederiksen Nunatsiinut tikeraannginnermini Danmarkimi Nationalmuseetimi aaqqissuussami meeraanerminni misileraatigineqarsimasunut utoqqatserniarpoq. Múte B. Egede aaqqissuussami peqataassaaq.

- Suli inuusunut arfinilinnut utoqqatserneq allakkatigut 2020-mi decembarip arfineq-pingajuanni apuuppara, maannali nuannaarutigaara aaqqissuussaq naapeqatigiiffissarput naammassineqarsinnaanngormat, Mette Frederiksen tusagassiuutinut nalunaarummi allappoq, nangillunilu:

- Taakkua oqaluttussartaasa misiliinermillu kingunerluutigisimasaasa qamuuna assut attorpaannga. Taamaattumik Danmark Sinnerlugu kiisami naapillugit utoqqatsertussanngornera qilanaarutigaara.

Ministeriunerup meeraanerminni misiliutigineqarsimasut suli inuusut arfinillit toqqarlugit utoqqatserniarnera pingaaruteqartoq, Naalakkersuisut siulittaasuat isumaqarpoq.

- Ministeriunerup allakkatigut decembarimi 2020-mi utoqqatsernera pingaaruteqaqaaq, kisianni suli inuusunut arfinilinnut qanimut utoqqatserfiginninnissaq taamatulli pingaaruteqartigaaq. Ulloq taanna nunatsinnut tamarmut uannullu qilanaarutaasoq oqaluttuarisaanermi pingaaruteqarpoq, Múte B. Egede oqarpoq.