Kunngi ataasiussuseqalersitsisussatut nunatsinnukalersoq

Kunngi Frederik pingasunngornermit tallimanngornerup tungaanut nunatsinniissaaq. Tamanna Trumpip oqariartuuteqartuarnerata kingorna pivoq.
Kunngi Frederik Nuummut ullumi tikissaaq. Asseq kingullermik nunatsinniimmat assilisaavoq. Assi © : KNR / Markus Valentin
Allattoq Ritzau
februaarip 18-at 2026 07:30
Nutserisoq Medea Olsen

Kunngi Frederik nunatta illoqarfiisa pingaarnersaannut, Nuummut, pingasunngornermi ullaap tungaani tikikkuni Danmarkip kunngeqarfiani ataasiussuseqalersitsisussaavoq.

Oqaluttuarisaanermik ilisimatooq Emma Rønberg Paaske taama naliliivoq.

Kunngi ukiut marluk matuma siorna januaarimi kunnginngoramili kunngeqarfiup avannarpasinnerusortaanut pingajussaaneerluni tikeraalerpoq.

USA-p præsidentiata Donald Trumpip Kalaallit Nunaannik aqutsiniarluni oqariartuuteqartuarnera pissutigalugu innuttaasut eqqissiviilliortinneqarmata, nunatsinnut tikeraakulanera nalinginnaalerpoq.

- Kunngip, aamma Kalaallit Nunaanni kunngiusup, pissutsit ajunnginnerannik qulakkeerinninnissaa piffissamilu eqqissiviilliorfiusumi neriuuteqalersitsinissaa soorunami pingaaruteqarpoq, Emma Rønberg Paaske oqarpoq.

Kunngikkormiut politikimut tunngasunik iliuuseqarsinnaanatillu oqaaseqarsinnaanngillat, danskit kunngeqarfiat naalagaaffiup inatsisitigut aaqqissuussaaneraniimmat taamaalillunilu pissaaneqavissutut isigineqarnatik.

- Kisiannili sallaatsumik pissaaneqartutut taaneqarsinnaavoq, taamaalillunilu naalagaaffeqatigiinni ataqatigiinnermut assersuutaasinnaalluni, Emma Paaske oqarpoq.

Kalaallit misiginneqatigigai

Kunngip Kalaallit Nunaannut tikeraarnissani Amerikamiut qeqertaq pillugu soqutiginninnerannut Trumpillu nalunaarutaanut toqqaannartumik attuumassuteqartinngilaa, tamannalu soorunami kunngip nammineerluni politikkikkut iliuuseqarsinnaannginneranut iliuuseqartariaqannginneranullu tunngavoq.

Kunngilli nunatsinnukarnissani nalunaarutigimmagu, taanna dronning Marylu Atlantikup illuatungaanit Kalaallit Nunaata tatineqarneranut malinnaasimasut oqaatigineqarpoq.

- Kalaallit misiginneqatigeqaagut, Kalaallit Nunaannilu sapaatillu akunnerini kingullerni pisut attortissutigeqaagut, Litauenimut kunngikkormiutut tikeraarnermi kingorna  tusagassiortunik januaarip naanerani katersortitsinermi oqarpoq.

Christian X siullerpaamik pisortatigoortumik angalammat, nunatta Danmarkillu kunngikkormiuisa attaveqatigiinnerat 1921-miilli aallartippoq, naalagaaffimmilu qullersanngortartut tamatuma kingorna qeqertamut attaveqarluartuusarput.  

Soqutigineqarnerunissaq kissaatigigaat

Kunngi Frederilli attaveqarnerpaajuvoq.

Meeraalluni inersimasunngoramilu nunarput angalaffigaa. Kunngissatut kunngitut pisortatigoortumik,  umiarsuarmi alapernaarsuummi "Vædderen"-imi sakkutuut naalagaata tulliattut minnerunngitsumillu qimussimik "Expedition Sirus 2000"-mi 2.500 kilometeritut isorartutigisoq 1996-imi qimusserfigivaa.

Emma Rønberg Paaskep oqarnera naapertorlugu taanna tassaavoq kunngi kalaallinut qanimut attaveqarnerpaaq.

- Tamanna iluaqutaasorujussuuvoq, nuna inuiaqatigiillu kalaallit pillugit ilisimasaqarluarami, taanna oqarpoq kalaalliniillu nuannarineqartorujussuunera erseqqissaatigalugu.

Aammattaaq kalaallit kunngip piffissami matumani tikeraarnissaa soqutiginninnerunissaalu kissaatigalugu oqarsimapput, taanna oqarpoq.

- Taamaattumik soorunalimi tikeraassaaq, taanna oqarpoq.

/ritzau/