Mette Frederiksen meeqqat misileraatigineqartut utoqqatserfiginiarlugit neriorsuisoq

Mette Frederiksenip ministeriuninngussaguni siullertut suliassaa tassaassaaq kalaallit meeqqat angajoqqaaminnit arsaagaallutik 1951-imi Danmarkiliartitaasut pisortatigoortumik utoqqatserfiginissaat.
Allattoq Christine Hyldal
juunip 14-at 2019 11:57
Nutserisoq Simon Uldum

Mette Frederiksen ministeriuninngussaguni meeqqat misileraatigineqartut utoqqatserfiginiarpai. 

Bornholmimi Qassimiuaartoqarnerani ullumi oqalugiarnermini taama oqarpoq. 

Oqalugiarnermi annersaani nukappissat Godhavnimiissimasut utoqqatserfiginissaat eqqartorpaa. Nukappissat pineqartut Jyllandip avannaani Tisvildelejemi perorsaavimmi 1960-ikkunni najugaqarnerminni persuttagaasarput, isattarneqartarlutik kinguaassiutitigullu kannguttaatsuliorfigineqartarlutik, allaallumi nakorsaatit atorlugit misileraaffigineqartarsimapput. 

Arlaannaanulluunniit attuumanngitsumik misissuinermi "Godhavnsrappporten"-imi 2011-mi tamanna naqissuserneqarpoq.

- Nukappissat Godhavnimiissimasut kisiisa utoqqatserfiginianngilakka. Aamma kalaallit meeqqat pinngitsaalineqarlutik qallunaanngorsagaasimasut akueriumavakka (utoqqatserfigeqquneqarnerannut, aaqq,), Mette Frederiksen oqarpoq. 

Socialdemokraatit meeqqat misileraatigineqarsimasut utoqqatserfiginissaannik aatsaat neriorsuilinngillat. Partiimmi Kalaallit Nunaannut tunngasunut oqaaseqartartuata, Karin Gaardstedip, Folketingip oqaluttarfianit tamanna upernaaq manna aamma neriorsuutigaa.

Kiisami!

- Nutaarsiassaq nuanneqaaq, kiisami. Neriuppunga qamanngaanniit eksperimentimi peqataasimasut sulilu akornatsinniittut ilaqutaasullu iluaqutigilaarumaaraat. Kulturerput malillugu aamma allanngortinniarneqartarnera qallunaanngorsarneqarnerup kingunipilorsui eqqunngitsut kiisami ukiorpassuit kinguarsaataasimasut massakkut alloriaqqissinnaalerpugut, piviusunngorsinnaalerput,  Folketingimut ilaasortaq Aki Mathilda Dam Høegh Mette Frederiksenip nalunaaruteqarnera pillugu taama oqarpoq.

- Tulluusimaarnaqaaq, tassami piumasaqaatitta ilaginikuummagit. Tuppallernaqaaq, kiisami, ukiorpassuit sulisimasorpassuit tamanna aamma anguniarlugu qutsavigaakka. Tamatta ajugaasimaassaagut.

Nunatsinni maligassiuisussat

Kalaallit meeqqat 22-t ilaquttatik qimallugit ukiut 69-it matuma siorna Danmarkiliartitaapput. Danskit oqaasiinik kulturiannillu ilinniartissinnarlugit nunatsinni maligassiuisussatut nunatsinnut utertinneqarnissaat taamani siunertarineqarpoq.

Meeqqalli amerlanersaat ilaquttaminnut angerlanngillat. Danmarkimiinnermik kingorna Nuummi meeqqat angerlarsimaffiannut inissinneqarput kalaallisullu oqaatsitik Danmarkimiinnerminni annaavaat.

Suliaq ukioq manna februaarimi sammeqqinneqalerpoq, meeqqat misileraatigineqarsimasut ilaat ataaseq politikerillu arlallit Danmarkimi nunatsinnilu oqartussat utoqqatsernissaat piumasarimmassuk.

Qulaajaasoqassaaq

Naalakkersuisut siulittaasuat Kim Kielsen danskillu ministeriunerat Lars Løkke Rasmussen utoqqatsernissaq pinnagu misileraanermi pisimasut qulaajaaffigineqarnissaat isumaqatigiissutigisimavaat.

Taamaammat Isumaginninnermut naalakkersuisoqarfiup Isumaginninnermullu ministereqarfiup suut misissuiffigineqarnissaat pillugu suliakkiissut peqatigiillutik saqqummiuppaat.

Maannali utoqqatsertoqarnissaa ilimanarsivoq - Mette Frederiksen ministeriuninngussappat. 

- Aperineqassaguma: Ministeriuninngoruit suna siullertut isumaginiarpiuk - taava akissaanga, qanga pisimasut, maanna pisut siunissamilu pisussat pillugit pisortatigoortumik utoqqatserfiginiarlugit, Mette Frederiksen ullumi taama oqarpoq.