Meerarpassuit misiliinermi akiuussusersorneqartut

Angajoqqaat meeqqamik akiuussuserneqarnissaannik peqqinnissaqarfimmit eqqaasinneqaraangamik akiuussusertitsisartut amerliartorput. Sianertarnerli allat nakorsiat piffissaqarfigineeruttarnerinik kinguneqartartoq nunap immikkoortuani nakorsat pisortaat oqarpoq.
Kalaallit meerartaasa akiuussuserneqartarnerat nunanit allanit killernit appasinneruvoq. Tamanna kalaallinut innuttaasunut nappaatit tunillaassuunneranni ulorianarsinnaavoq. Assi © : Affinity Health/Flickr Creative Commons
februaarip 07-at 2024 07:51
Nutserisoq Nathan Kreutzmann

“Aluu, sianerpunga pissutigalugu meeqqat mæslinginut, savarnernut aniornernullu akiuussuserneqarsimanngitsoq takusinnaagakku. Eqqaamallugu ulluinnaat tamaasa peqqinnissaqarfiliarsinnaagavit meeqqallu akiuussusertillugu.”

Angajoqqaat Nuummiittut hunnorujunit ikinnerunngitsut meeqqamik akiuussutissamik MFR1-imik kapitinneqannginnerat eqqaasitsissutigalugu peqqinnissaqarfimmiit sianerfigineqartut taamatukanneq oqarfigineqartarput. Meeqqat tassannga akiuussuserneqarsimasut mæslingernermut siooragineqartumut ilaatigut akiuussuserneqartarput.   

NAPPAATINUT AKIUUSSUSERSUINERIT NUNATSINNI MEEQQANUT ATUUTTUT

Meeqqap inunngorneraniit aqqaneq-marluliinissaata tungaanut akiussusersuineq ataavartumik ingerlasarpoq. Ukiullu ingerlanerini naappaatit ulorianaatillit akiornissaanut kapitinnissanik meeqqat tamarmik neqeroorfigineqartarput.

Nappaatinut ukununnga akiuusserneqartarput:
• Tuberkulose
• Hepatitis B (tingullunneq tunillaatiasoq)
• Difteri (toqqusaarlunneq navianaqisoq tunillaatiasorlu)
• Tetanus/stivkrampe (noqartarneq)
• Kighoste (ilummoorneq)
• Polio/børnelammelse (nukillaarneq)
• Meningitis (qiteralunneq)
• Mæslinger (mæslingit)
• Fåresyge (savarneq)
• Røde hunde (aniornerit)
• Illissap paavatigut kræfterneq (niviarsiaraannaat)

Tusarfik: Peqqissutsimut naalakkersuisoqarfik.

Meerarpassuit sooq akiuussuserneqarsimannginneri paasiniarlugu oqartussat misiliillutik iliuuseqarput, tassa ilaqutariit meerartallit ulluinnarni ulapittut sianerfigalugit eqqaasinneqarpata akiuussuserneqartartut amerlanerulersinnaanersut paasiniarneqarluni.    

Sianertarnerillu iluaqutaasimasut nunap immikkoortuani Sermersuumi nakorsat pisortaata Jesper Olesenip qularutiginngilaa.

- Angajoqqaat sianerfigisatta pingajorarterutipajaavisa sianerfigineqareernerminni meeqqatik akiuussusertikkiartortaraat takusinnaavarput. Angajoqqaanik meeqqamik akiuussuserneqarnissaannik qujaannartunik naammattuugaqanngilagut. Puigorneqartartorli aamma akiuussuserneqarnissamik neqeroorut ilisimaneq ajoraat maluginiarparput, nunap immikkoortuani nakorsat pisortaat oqarpoq.

Meeqqat ikittuinnaat akiuussuserneqartarnerat aarlerinartoq

Meeqqat nuna tamakkerlugu akiuussuserneqartartut ikippaallaartut KNR-ip siusinnerusukkut allaaseraa.

Akiuussuserneqartartut ikippallaarneri nunatsinni nappaalanernik tuniluutilertortoqarsinnaanerinik kinguneqarsinnaasoq nakorsaaneq Henrik L. Hansen taamani oqarpoq. Taamaattoqassappallu innuttaasunut pingaartumik meeqqanut kinguneqarnerlussinnaavoq.

- Nukillaarneq mæslingernerlu tuniluutiasuararsuupput. Ulorianartutut isigineqannginnerat puigorneqarsimaneranik peqquteqarpoq. Kisianni suli atugaappput. Maani tuniluutilersinnaanera ilimanaateqarpoq, nakorsaaneq 2022-mi oqarpoq.

Nukillaarnermut mæslingemullu akiuussuserneqartartut amerlassusaat qiviaraanni aarlerinartoqarpoq. Tamanna meeqqat akiuussusersorneqarnerat pillugu ukiumoortumik nalunaarusiami juuli 2023-meersumi takuneqarsinnaavoq.

Nunatsinni akiuussusersorneqarsimasut
Akiuussutissaq

Anguniagaq

Akiuussuserneqarsimasut

Meeqqat ilaatigut poliomut pingajussaanik

akiuussuserneqarsimasut amerlassusaat

90 procentit 76 procentit

Meeqqat ilaatigut mæslinginut aappassaanik

akiuussuserneqarsimasut amerlassusaat

95 procentit 65 procentit

Sianerneq pissutigalugu nakorsiat allat piffissaqarfigineqanngitsut

Angajoqqaat eqqaasinneqarlutik sianerfigineqareernerminni meeqqaminnik akiussusertitsiartortartut amerlagaluartut taamaaliortoqaannarnissaa ilimagineqassanngilaq. Peqqinnissaqarfimmimi sulisut killeqarmata pingaarnersiuiuaannartoqartariaqarpoq, angajoqqaanullu sianertarneq aningaasanik atorluaanerunngitsoq Jesper Olesen isumaqarpoq.   

- Meeqqatta akiuussuserneqartarnissaat pingaaruteqaqaaq. Sianertarnermilli misiliineq sulerulutsitsivoq, ataasiarlunimi akiuussusiineq inuup ataatsip sulisinneranik naleqarpoq.  

Ingasappallaarpa?

- Ingasappallaarujussuarpoq. Nakorsiaq nalinginnaasumik 15-20 minutsit piffissaqarfigineqartarpoq. Angajoqqaanulli sianerneq piffissartuutaagaangat suliassat allat piffissaqarfigineeruttarput, soorlu meeqqanik eksemertunik misissuinissaraluamut, Jesper Olesen oqarpoq.  

Meeqqanik akiuussusersuiniarneq ilungersunartoq nunap immikkoortuani Sermersuumi nakorsat pisortaata Jesper Olesenip nassuerutigaa. Assi © : KNR

Nunap immikkoortuani nakorsat pisortaat: Nalilersueqqittariaqarpugut

Nunap immikkoortuani Sermersuumi akiuussusersorneqartartut nunap sinneranut sanilliullugu ikinnerupput. Taamaattumik nunap immikkoortuani akiuussusersuinermut neqerooruteqarnermi periuseq ilumut ajunnginnersoq nalilersorneqartariaqartoq Jesper Olesen isumaqarpoq.

- Taama amerlatigisut akiuussuserneqartanngippata arlaatigut ajortoqarsimassaaq, nunap immikkoortuani nakorsat pisortaat oqarpoq.

Angajoqqaat meeqqamik akiuussuserneqarnissaat kissaatigigaangassuk sulinerup nalaani ulluinnarni nal. 14.30 -15.00 akornanni Dronning Ingridip Peqqissaavianukartitsisarneq pitsaanerpaasimassagunanngitsoq nakorsat pisortaata oqaatigaa.

- Piffissaq ilaqutariinnut meerartalinnut immaqa tulluarpallaanngilaq. Akiuussusersuineq qulakkeerniarlugu immaqa meeqqerivinnukartariaqartassaagut. Taamatulli aaqqiissuteqassagaanni aamma tamanik aaqqiinerunngilaq, Jesper Olesen oqarpoq.  

Nunap immikkoortuani Sermersuumi akiuussuserneqartartut amerlanerulersinniarlugit suleriuseq qanoq allanngortinneqassanersoq suli aalajangertoqanngilaq.

Meeqqat akiuussuserneqarsimanngikkaangata eqqaasitsilluni angajoqqaanut sianertarnerup ingerlateqqikkallarnissaa akiuussusersuinermi aqutsisoqatigiit nalilersoqqaarallassavaat.