Meerartatta pingajorarterutaat akiuussusersorneqanngillat
![](/sites/default/files/styles/image_934x467/public/article_images/20220802-180728-6-6240x4160ma.jpg?itok=XF4HM_v4)
Toqussutaasinnaavoq qaangeruminaatsunillu kingunipiloqarsinnaalluni. Taamaakkaluartoq ukiut tamaasa meeqqat untritilikkaat akiuussuserneqartanngillat.
Meeqqanik akiuussusersuisoqannginnera peqqinnissaqarfimmi ernumanartoqartippaat.
- Akiuussutissamik kapitittanngitsut amerlanerat inuiaqatigiinnut ernumanartorujussuuvoq. Nappaalanerit tuniluutilersinnaapput aamma meeqqat inuusuttullu ilaat nappaatinut illersorneqarsinnaajunnaaartarput, nakorsaaneq Henrik L. Hansen oqarpoq.
Meeqqap inunngorneraniit aqqaneq-marluliinissaata tungaanut akiussusersuineq ataavartumik ingerlasarpoq. Ukiullu ingerlanerini naappaatit ulorianaatillit akiornissaanut kapitinnissanik meeqqat tamarmik neqeroorfigineqartarput.
Meeqqat akiuussusersorneqarnerat
Nappaatit akiuussusersorneqartut:
• Sakialluut tuberkulose
• Tingulluut hepatitis B (tingukkut aseruuttoorneq tuniluuttoq imm. B)
• Toqqusaarlunneq navianaatilik
• Noqarneq (Stivkrampe)
• Ilummoorneq (Kighoste)
• Nukillaarneq (Polio)
• Qaratsap ameraasaagut aseruuttoorneq (Meningitis)
• Mæslingi
• Savarneq
• Qimmeralanneq/aappaluararneq (Røde hunde)
• Illissap paavatigut kræfteqarneq
Tusarfik: Kalaallit nunanni peqqinnissaqarfik.
Tusarfik: Peqqinnissaqarfik.
Meeqqalli ukioqatigiiaat pingajorarterutaat akiuussutissamik kapitinngippata, ataasiakkaat napparsimalernissaat aarlerinartutuaanani inuiaqatigiinni tunillaassuuttoqalersinnaanra aarlerinarsisarpoq
- Akiuussusuerneqanngitsut taama amerlatigitillugit nappaalalertoqarsinnaavoq. Imaappoq Kalaallit Nunaanni mæslingitoqalerpat tuniluutilersinnaavoq taamaattoqassappallu ilungersunassaqaaq.
Anguniagaq anguneqanngitsoq
Nukillaarnermut noqarnermut ilummoornermut nappaatinullu allanut meeqqat akiuussusersorneqartussaagaluit kapineqartanngillat. Meeraq pingasoriarluni kapineqartussaavoq, pingasunik, tallimanik aqqaneq-marlunnillu ukioqarnermini. Taamaalilluni meeraq tallimat-arfinillit missaanik ukioqalernissami tungaanut illersuuteqalersarpoq, kingornalu akiuussuserneqaqqittussaalluni.
Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfiup kisitsisaatai naapertorlugit 2021-mi nunatsinni meeqqat 78 procentiisa akiuussutissiinernit pingasuusunit ataaseq pisimavaat. Meeqqat 90 procentiisa akiuussuserneqarnissaat anguniagaagaluartoq.
Inuiaqatigiit ataatsimut isigalugit nappaammut
Ulorianartorsiorunnaarsimasarput, ilaat aalajangersimasumik amerlassusillit nappaammik qaanngiisimagaangata, antistoffeqalersimagaangata imaluunniit akiuussuserneqarsimagaangata.
Tusarfik: Ordnet.dk
Tamannalu nakorsaanerup Henrik L. Hansenip nassuiaatissaqarnerarpaa.
- Nukillaarneq mæslingernerlu tuniluutiasuararsuupput. Ulorianartutut isigineqannginnerat puigorneqarsimaneranik peqquteqarpoq. Kisianni suli atugaappput. Nukilaarneq New Yorkimi maanna tuniluuppoq, maani tuniluutilersinnaanera ilimanaateqarluni.
Nunarsuarmi peqqinnissaq pillugu suliniaqatigiiffiup WHO-p missingersuutai malillugit inuiaqatigiit ulorianartorsiussanngippata inuit 80 procentii nukillaarnermut akiuussuserneqarsimasussaapput.
Nunatsinnilu MFR-imik akiuussusersuineq, ilaatigut mæslinginut aamma akiuussutaasoq, annikitsuinnarmik atorneqarpoq. Meeqqat 66 procentii 2021-mi kisimik akiuussuserneqarsimapput. Tamannalu anguniakkamut 95 procentiusumut sanilliullugu annikippoq.
Mæslingerneq qarasakkut aseruunnermik ilaanni kinguneqartarpoq, tamannalu qaangerneqarsinnaanngitsumik qaratsamik ajoqusiisinnaavoq toqussataasinnaallunilu.
![](/sites/default/files/styles/image_934x467/public/article_images/vaccinekoe_inussivik_0.jpg?itok=aiYkNSnI)
Coronap tuniluunnera suli ingerlaartoq amerlasuut akiuussusersortinnerannik kinguneqarpoq.. Nunatsinni innuttaasut 68 procentii maanna aappassaanik akiuussuserneqareerput. Nuummi Inussiviup silataani akiuussuserneqarnissamut utaqqisut takuneqarsinnaapput.
Meeqqat pingasoriarlutik nukillaarnermut akiuussuserneqarsimasut:
- Kalaallit Nunaanni 78 procentiupput
- Danmarkimi 96 procentiupput
- Nunarsuaq tamakkerlugu 80 procentiupput
Meeqqat marloriarlutik mæslingimut akiuussuserneqarsimasut:
- Kalaallit Nunaanni 66 procentiupput
- Danmarkimi 91 procentiupput
- Nunarsuaq tamakkerlugu 71 procentiupput
Nunarput kinguarsimavoq
Nunatsinni akiuussuserneqarsimasut amerlassusaat nunanut allanut sanilliukkaanni kinguarsimasut ilaanniippugut.
WHO-p kisitsisaatai naapertorlugit nunarsuarmi meeqqat 80 procentii nukillaarnermut akiussuserneqarsimapput, mæslingimut 71 procentii akiuussuserneqarsimallutik.
Nunat tamarmik immikkut meeqqanut akiuussusersuinermut pilersaaruteqarmata ulorianertorsiornermullu naliliinissamut kisitseriaasaat assigiinngimmata, kisitsisit apeqquserneqarsinnaapput.
Kalaallit Nunaani amerlanerit akiuussuserneqarnissaanik kissaateqartoqarpat WHO-p kisitsisaatai iliuuseqartoqarnissaannik tikkuussipput.
Meeqqat amerlanerusut akiuussuserneqartannginnerat angajoqqaat ataasiakkaat meeqqami akiuussuserneqarnissaanut annerusumik akisussaaffeqalersimaneranik peqquteqartoq, Henrik L. Hansen oqarpoq.
- Peqqinnissaqarfiup akiuussusertinnissamut aggersaasarnera ileqquusimavoq, tamannalu nunap ilaani suli atuuppoq. Nuummili akiuussusersuinermut aggersaasoqartanngilaq. Angajoqqaammi nammineerlutik meeqqami akiussusertinnnissat qulakkiigassaraat, Henrik L. Hansen oqarpoq.
Meerartatta tingullulernissartik annilaangagissanngilaat
Hepatitis B-imik inuusuttut akornanni tuniluuttoqannginnera akiuussusersuinermut pilersaarutip meeqqanik ajunngitsumik atorneqarneranik takussutissaavoq. Ukiut aqqaneq-marluk matuma siorna nappaammut tassunga akiuussusersuisoqalerpoq taamaammat ullumikkut inuusuttut akornanni atugaarpianngilaq.
- Kinguaariit angajulliit akornanni qaangerneqarsinnaangitsumik Hepatitis B-mik aattortissimasorpassuaqarnera ukiut ingerlaneranni qaangeriartussavarput. Iluatsilluartoq tamanna tulluusimaarutigisinnaavarput, Henrik L. Hansen oqarpoq.