Lynge kunngeqarfimmi sunniuteqarnerulernissamut isumalluartoq

Aamma nunanit allanit aningaasaliiniarnernut oqaloqatigiinnerunerit nunatsinnit aalajangiinernut iluaqutaassasut, Steen Lynge isumaqarpoq.
- Nunatta naalagaaffeqatigiinnerup iluani oqartussaaqataaneranik annertusaanissaq, taavalu tusarneqarnissaanik aalajangiisarnernut peqataasarnissaanik oqariartorneq isumaqataanarpoq, Steen Lynge oqarpoq. Assi © : KNR
Allattoq Ivik Kristiansen
juunip 09-at 2020 14:56

Nunatta Savalimmiullu kunngeqarfiup sillimaniarnermut nunanullu allanut tunngasunut politikkianut sunniuteqarnerunissaa nalunaarusiami nutaami innersuussutigineqarpoq. 00:00:18

Tamannalu nunanut allanut naalakkersuisup, Steen Lyngep (D) nuannaarutigaa.

- Nunatta naalagaaffeqatigiinnerup iluani oqartussaaqataaneranik annertusaanissaq, taavalu tusarneqarnissaanik aalajangiisarnernut peqataasarnissaanik oqariartorneq isumaqataanarpoq, Steen Lynge oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Innersuussut: Kunngeqarfiup Kina Ruslandilu ataatsimik nipeqarluni oqaloqatigiliuk

Danmarkip Nunani tamalaani pissutsinik mississuisoqarfiata DIIS-ip pissaanilissuit akornanni pissutsit Issittumi pitsaavallaarunnaariartorneranni kunngeqarfimmiit qanoq iliuuseqartoqarsinnaanersoq pillugu nalunaarusiaq nutaaq ippassaq saqqummersippaa.

Innersuussutit ilaat nunatsinnit sivisuumik kissaatigineqartarpoq, tassalu nunarput Savalimmiullu kunngeqarfiup sillimaniarnermut nunanullu allanut tunngasunut politikkianut sunneeqataasinnaanerusariaqartut.

Steen Lyngelu danskit naalakkersuisuisa peqataanerulersitsinissaannut isumalluarpoq.

- Massakkut naalakkersuisuusut ammasorujussuarmik naapigiarpalaartumillu oqariartuuteqaqattaartut isumaqarpunga. Taanna tigulluartariaqarparput.

AAMMA ATUARUK Carla Sands isumaqatigiissut pillugu: Kalaallit Nunaat USA-mut saniliussaaq nukittooq

Aamma naalagaaffeqatigiit iluanni nunanit allaneersut Issittumi Atlantikullu avannarpasissuani aningaasaliiniartarnerisa oqaloqatigiissutigineqarnerusarnissaat innersuuussutigineqarpoq.

Ingammik aatsitassarsiornermi attaveqaqatigiinnermilu aningaasaliiniarnerit aningaasarsiorniarnermik sakkutooqarnermilluunniit annertusaaniarnermik siunertaqarnersoq oqaatigissallugu nalunartartoq tamatumunnga tunngavilersuutigineqarpoq.

Pissaanilissuillu nunatsinni aningaasaliisarniareerput. USA nunatsinni 83 milliuunit koruuninik qanittukkut aningaasaliivoq, kisianni aamma Kina aningaasaliinissamut soqutiginnittarpoq.

Assersuutigalugu Danmarkip Kangilinnguani sakkutooqarfiusimasoq atuutilerseqqinnginnerani illersornissaqarfiup Kangilinnguani pigisaanik pisinissamik soqutiginnippoq.

Aamma Danmarkip mittarfiliortiternernut aningaasaliinnginnerani Kinap mittarfinnut aningaasaliinissamik soqutiginnikkaluarpoq.

AAMMA ATUARUK Danmarkimut isumaqatigiissutikkut aningaasaliisussat allat ingalassimaniarneqartut

Naalagaaffeqatigiinnilu nunanit allanit aningaasaliiniarnernut isummertarnerit assigiinnerusarnissaat nalunaarusiami innersuussutigineqarpoq.

Kisianni nunarput assersuutigalugu Kinamit aningaasanut naaggaartariaqartassanngitsoq, Steen Lynge oqarpoq.

Nunatta aningaasaqarnertigut inissisimanera pissutaalluni nunatsinni ilaatigut akissarsiassat minnerpaaffissaat appasinnerpaavoq, soraarnerussutisiaqarnissamullu pisinnaatitaaffiit ajornerpaallutik, naalakkersuisoq oqarpoq.

- Nunatsinni periarfissat nunatsinni innuttaasunut iluaqutaasariaqarput, Steen Lynge oqarpoq.

Oqaloqatigiinnerusarnissarli nunatta pissaanilissuarnit atornerlunnginneqarnissaanut qulakkeerinneqataassasut, nangilluni oqarpoq.

- Isumaqarpunga suleqatiginninniartunut kisianni aamma naalagaaffeqatitsinnut oqaloqatigiinnerit pitsaasut ingerlatissallugit nunatsinni soqutigisarigipput. Ilaatigut Danmarkimi ilisimasat pigineqartut pitsassuupput, taakkulu atorlugit naliliinissat nalilersueqatigiinnissallu aqqutigisariaqarigut isumaqarpunga, nunanut allanut naalakkersuisoq, Steen Lynge oqarpoq.