Kujallermi Upalungaarsimasut sulianit kingunipiloqartitsisarneq: - Assingusumik nalaataqarpugut
Nunatsinni politiit politiiusimasulluunniit suliani imaannaanngitsuni tarnikkullu kingunipiluutit pillugit misigisimasaannut, Kommune Kujallermi qatserisartut assingusumik misigisaqarput.
- Pissutsit assingusut qatserisartuni misigisarpavut, Kommune Kujallermi upalungaarsimanermi pisortap tullersortaa Otto Kielsen oqaluttuarpoq.
Nunatsinni politiitut sulisimasut sisamararterutaat suliffimmit kingunipiloqartitsiualersimanertik pissutigalugu, napparsimasutut sulinngiffeqartariaqarsimasut imaluunniit politiitut atorfeqarunnaavissimasut, politiit kingunerluutigisartagaannut ukkassisumik misissuinermi Thin Blue Line Denmarkimit suliarineqartup takutippaa. Nutaarsiassaq KNR-imit siornatigut oqaluttuarineqartoq.
Kommune Kujallermi upalungaarsimanermi pisortap tullersortaata politiit ilungersunartorpassuarnut akiuuttarneri pillugit qatserisartortaminni ilisarsinini erseqqissaaviginiarlugu KNR-imut saaffiginnissutigaa.
- Upalungaarsimanermik suliaqartunut tamanna pingaarutilerujussuuvoq, soorunami ikiorserneqartariaqarput, suliaammi oqimaallutillu artornartuupput, Otto Kielsen oqaluttuarpoq nangillunilu;
- Nalaataqarnerup kingorna tapersersorneqarnissamik pisariaqartitaminnik tunineqannginnertik pissutigalugu, qatserisartorpassuit qatserisartuujunnaaqqipallanngikkaangamik inuunerminniluunniit ajornartorsiuteqalertarnerat, ukiut ingerlanerini qatserisartuuninni ajoraluartumik nalaappakka, taanna oqarpoq.
Iluarsiissutissaqangajalertoq
Kalaallit Nunaata kujataani upalungaarsimasut inuup suliassat imaannaanngitsut ilaanneeriarluni isumagisariaqartagai pillugit atugarissaarnissaa pillugu ukiualuit aatsaat qaangiupput isumagineqalermat.
Qatserisartut imaannaanngitsumik suliaqareersimatillugit, upalungaarsimasut 2023-miilli oqilisaassilluni oqaloqatiginnitsitsisalerput, Otto Kielsen oqaluttuarpoq.
- Nuna tamakkerlugu qatserisartut atugaat tarnikkullu atugarissaarnissaasa ukkatarineqarnissaat pingaaruteqarpoq aamma defusingi sakkussatut aalajangersimasutut ineriartortinneqarlunilu upalungaarsimasunut tamanut atulersinneqartariaqartoq, Otto Kielsen oqaluttuarpoq.
- Defusing tassaavoq, suliaqareernermi kalerrisaarutip aallarteqqaarneraniit qatserisartoqarfimmut uternissap tungaanut eqqarsaatinik misigissutsinillu oqaasinnguineq. Qaangiiniarnissamut aqqut siulliuvoq – suliaqariitsiarnermi suleqatigiittut oqaloqatigiittoqartarpoq, tamannalu nanertuutinut imaannaanngitsunut oqilisaataasarpoq, taanna oqarpoq.
Otto Kielsen Danmarkimi aqutsisutut 2021-mi pikkorissarnermini sakkussarpassuit pissarsiani Qaqortumi atugarai.
Ilaatigut oqilisaassinermi periuseq defusingimik taaguutilik.
Defusingi misigissutsinik annissuinermut iluaqutissaavoq, taamaalillutik qatserisartut kingusinnerusukkut artukkerneqannginniassammata, taanna oqaluttuarpoq.
- Aallaqqaammut ajornakusuulaarpoq, anguterpassuimmi misigissutsiminnik eqqartuinissartik sungiusimasarinngilaat, taamaammat atornissaanut ilinniaqqaagassaavoq, taanna oqarpoq.
Ullup ilaannaa sulisartunik qatserisartorpassuaqartoq, takkutikulanngimmatalu naapinnissaat ajornakusoortartoq, aamma oqaluttuaraa. Taamaammallu tarnikkut peqqissutsimikkut qanoq innerat malinnaaffigiuminaassinnaavoq.
- Suliaqartarnerat inuiaqatigiinnut qujanartorujussuuvoq, taamaattumik suliaqareernerini tarnikkut ikiorserneqarnissaat naleqquttuuginnarpoq – ataatsimut isigalugu “isummamut sianiginninnermik” iliuusiuvoq, taanna oqarpoq.
Pilersitsiniarnerni suli suliniuteqangaatsiartoqartariaqartoq
Ilinniarnermi atortussat sakkussallu inuiaqatigiinnut kalaallinut tulluussarneqarnissaat pisariaqarpoq, Otto Kielsen isumaqarpoq.
Ineriartorneq pitsaanerpaaq anguniarlugu aamma qatserisartut amerlanerit kajungilersikkusullugit, nunatsinni pissutsinut naleqqussarnissaat pisariaqartoq taanna isumaqarpoq.
- Pingaaruteqarnerpaaq tassaavoq, qatserisartut ilisimasaqarnerulernissaannut pingaartinneqarlutik ilinniagaqarluarlutik ineriartornissaannullu periarfissaqartinneqarnissaat. Taamaaliornikkut nunatsinni piginnaasaqarluartunik upalungaarsimasoqalissagaluarpugut, taanna oqarpoq.
Qatserisartut atugarissaarnerulernissaannik Kommunit Naalakkersuisullu neqerooruteqarnissaannik Otto Kielsenip kajumissaarpai. Kommunit Naalakkersuisullu qatserisartunut tapersersuinerusariaqartut, taanna isumaqarpoq.
- Kommunit soorlu biilinik kingorassiigaangamik namminneq aningaasartuutigisarpaat, kisianni assersuutigalugu qatserisartut ilinniarnissaannut pikkorissarnissaannullu Naalakkersuisut tapersersuinerugaluarpata pitsaanerpaassagaluarpoq, taanna oqarpoq.
Qatserisartut atugaasa pitsanngorsarneqarnissaannut KNU (Qatserisartut pisortaasa aamma indsatslederillu Kattuffiat) eqeersimaarnerulluni angusaqarnerunissamik toraagaqarluni suliniuteqarnerusariaqaraluartoq, upalungaarsimanermi pisortap tullersortaa aamma isumaqarpoq.
- Kalaallit Nunaat nunaminiarannguuvoq, taamaattumik ilinniarnermut atortussanik sakkussanillu nunatsinni pissutsinut aamma oqaatsitigut naleqqussakkanik pilersitsisoqartariaqaraluarpoq. Periutsit Danmarkimi atorneqareeraangata aatsaat atulertarivut tupinnaqaaq, taanna oqarpoq nangillunilu;
- Aperisariaqaraluarpugut: Kalaallit Nunaannut suna tulluarnerua? Tamanna tunngavigisariaqaraluarparput. KNU qatserisartullu peqatigiiffiat qatserisartunut suliaminnit tarnikkut kingunerluuteqalersimasunut tapersersuinissartik aamma akisussaaffigaat, Otto Kielsen oqarpoq.