Julian Assange tuluit politiivinit tigusarineqarpoq

Wikileaks-imik aallarniisoq Assange qanittukkut tuluit politiivinit tigusarineqarpoq Ecuadorillu Londonimi aallartitaqarfianit anninneqarluni. Tuluit nunamut namminermut ministereqarfia taama nalunaaruteqarpoq.
Assange Sverigemi arnanut marlunnut kinguaasiuutitigut nakuusersimasutut 2010-mi unnerluutigineqarluni tigusarineqarpoq. Suliat aappaat nutaanngilereerpoq. Unnerluussutini taakkunani marlunni Assange pisuunnginnerarpoq. Assi © : Antonio Marín Segovia/Flickr Creative Commons
Allattoq Ritzau
apriilip 11-at 2019 10:25
Nutserisoq Per Rosing

Assangep qimaasutut akuerisaanera atorunnaarsereerlugu Ecuadorip tuluit politiivi aallartitaqarfimmut aggersarai oqaatigineqarpoq. 

2012-imili Sverigemut tunniunneqarnissani piumasarineqarmat Julian Assange Londonimi Ecuadorip aallartitaqarfianiilerpoq, tassami Sverigep USAmut  imminik tunniussinissaa aarleqqutigigamiuk, USAllu kilitsissiatut unnerluutigissagaani isumaqarami.  

AAMMA ATUARUK Assangep Londonimi aallartitaqarfik qimassanngikkaa

Assange Sverigemi arnanut marlunnut kinguaassiuutitigut nakuusersimasutut 2010-mi unnerluutigineqarluni tigusarineqarpoq. Suliat aappaat nutaanngilereerpoq. Unnerluussutini taakkunani marlunni Assange pisuunnginnerarpoq. 

WikiLeaks tassaavoq suliaqarfik aningaasanik sinneqartooruteqarnissamik tunngaveqanngitsoq, naalagaaffinni oqartussat allallu allagaataannik isertuussanik internettikkut saqqummiisartoq, ilutigalugulu paasissutissiisut (whistleblower-it) kinaassutsimi isertuunnissaannik neqeroorfigineqartarput. Siusinnerusukkut isertuussanik saqqummiisarfimmik suliaqarfik taanna isummanik akerleriiffiusartoq ilaatigut allagaaterpassuarnik Irakimi Afghanistanimilu sorsunnernut tunngasunik saqqummiivoq. 

AAMMA ATUARUK Assange unioqqutitsinikkut nammineersinnaajunnaarsinneqartoq