Immikkoortortaqarfik sulianik inissiiniarnermut tunngasunik tigusakinnerujussuusoq

Immikkoortortaqarfiup immikkut ittup kalaallit oqaasiinik piorsarsimassutsianullu tunngasunik immikkut ilisimasaqarfiusup, ukiup ataatsip qaammatillu arfinillit ingerlaneranni suliat inissiiniarnermut tunngasut 315-it suliarissallugit naatsorsuutigisimavaa. Danskilli kommuuniinit suliat 21-t, immikkoortortaqarfimmiit maannamut tiguneqarsimapput.
Kalaallit meerartaannik angerlarsimaffiup avataanut inissiiniarnermut tunngatillugu misissuinerit, tarnip pissusaanik immikkut ilisimasalimmeersut, Danmarkimi atorneqartarnerinut akerliusut arlallit, Danmarkimi nunatsinnilu akerliussutsimik takutitsillutik aqqusinerni ingerlaaqatigiittarput. Assi © : KNR / Rasmus Mads Olsvig
oktobarip 30-at 2025 07:35

Danmarkimi kattuffimmi immikkoortortaqarfik immikkut ittoq, Videns- og Specialrådgivningsorganisation (VISO), kalaallit meerartaannik Danmarkimi angerlarsimaffiup avataanut inissiiniarnermut tunngasunik misissuisussaatitaasoq, danskit kommuuniinit suliakkiissutinik naatsorsuutigisamit ikinnerujussuarnik tigusaqarpoq.

Immikkoortortaqarfiup suliat 21-t ukiup affaata ingerlanerani tiguai. Ukiup ataatsip qaammatillu arfinillit ingerlaneranni suliat 315 suliarineqarnissaat immikkoortortaqarfimmit naatsorsuutigineqarsimagaluarpoq.  

Immikkoortortaqarfik immikkut ittoq, kalaallit meerartaannik Danmarkimi angerlarsimaffiup avataanut inissiisarneq pillugu inatsisip nutaap, ukioq manna maajip aallaqqaataani atuutilernerata kingorna pilersinneqarsimavoq. Kalaallit meerartaannik angerlarsimaffiup avataanut inissiiniarnerit, misiliutinik nalinginnaasunngorsakkanik atuiffiusut, misissoqqissaarnissaat immikkoortortaqarfiup suliassaraa. FKU-mik taallugu misissuisarneq  isorineqartoq taamaaliornikkut atorunnaarsinneqassaaq, sulianilu inissiiniarnermut tunngasuni angajoqqaat kommunillu akornanni paatsooqatigiinnerit assigisaallu pissutigalugit kukkunerit pisarunnaarnissaat qulakkeerneqassaaq.

Suliat immikkoortortaqarfimmut nassiunneqarnissaat kommunit inatsit malillugu akisussaaffigaat. Aammattaaq suliani, kalaallit meerartaannik angerlarsimaffiup avataanut inissiiniarnernut tunngasuni, immikkoortortaqarfimmik immikkut ittumik peqataatitsisalernissamik kommunit pisussaaffilerneqarput.

ANGAJOQQAAT KALAALLIT MEERARTAASA ALLAMUT INISSINNEQARATARSINNAANERANNIK DANMARKIMI KOMMUNIT NALILEERIAASIISA ISORNARTORSIORNEQARNERAT NAATSUMIK

  • Ilaqutariit kalaallit Danmarkimiittut meerartaat allamut inissitat ilaqutariit qallunaat meerartaasa allamut inissitaasut tallimariaatigaat, VIVE (Det Nationale Forsknings- og Analysecenter for Velfærd i Danmark) nalunaarusiamini 2022-meersumi allappoq.
  • Danmarkimi kommunit isumaginnittoqarfiini kalaallit meerartaasa allammut inissinneqaratarsinnaanerannik suliat kalaallit kulturiannik oqaasiinillu eqqarsaatiginninnani suliaasut taamaannerallu kalaallit angjoqqaat paatsoorneqarnerannik taakkualu pigiliutiinnakkanik isumaqarfigineqarnerannik kinguneqarsinnaasut, VIVE-p nalunaarusiamini 2023-meersumi allappoq.
  • Kalaallit angajoqqaat meeraasa allamut inissinneqaratarsinnaanerannik Danmarkimi kommunit angajoqqaat piginnaasaannik nalileeriaasii (FKU) aamma isornartorsiorneqarput. Nalileeriaatsit taakkua nunani killerneersut kulturiannut ileqquinullu naleqqussaagaanerat isornartorsiorneqarnerinut tunngavilersuutigineqarpoq.
  • Naalagaaffik marsimi 2023-mi ukiuni pingasuni agguarlugit atugassatut 7,8 millionit koruuninik Danmarkimi kalaallit meerartaannik allamut inissiinissamik nalilersuiniarnermi angajoqqaat kulturiat oqaasiilu eqqarsaatigalugit apersorneqartarnissaannut taamaaliornermullu nutaanik najoqqutassiornissamut illikartitsivoq.
  • Tamanna Folketingimi ilaasortat nunatsinneersut marluk, IA-meersup Aaja Chemnitzip aamma Naleqqameersup Aki-Matilda Høegh-Damip, Folketingimi nalilersueriaatsinut nutaanut aningaasanik piumasaqaateqarlutik isumaqatigiinniutigineqareernerisa kingorna pipput.
  • Inatsit naammagittaalliuutigisaat maajip aallaqqaataani 2025-mi atuutilerpoq, kalaallit meerartaannik angerlarsimaffiup avataanut inissiinerni suliani, kalaallit oqaasiinik kulturiannillu immikkut ilisimasalimmit, immikkoortortaqarfimmit immikkut ittumit VISO-meersumit suliarineqartartussanngorlugit qallunaat kommunii pisusanngortinneqarput. Taakku FKU-mik isornartorsiorneqartunik taarsiisuussapput.
  • Tamatumunnga ilanngullugu FKU atorlugu angerlarsimaffiup avataanut inissiinerit suli ingerlanneqartut immikkoortup misissuiffigissavai.

- Kommunit suliassiissutai VISO-p ilimagisaanit ikinnerujussuunerat tupaallannarpoq, VISO-mi siunnersortiuneq Rie Buchardt oqarpoq:

- Aallaqqaammut naatsorsuutigisimasagut angunaviarunanngilagut. Misilittakkagut naapertorlugit, suliani inissiiniarnermut tunngasuni misiliutit nalinginnaasunngorsakkat atuiffiusut ikinnerulersimannguatsiarput, taanna oqarpoq.  

Misiliutit nalinginnaasunngorsakkat taakku, angajoqqaatut piginnaasat misissorneqarneranni, attaveqatigiinnerup misissorneqarnerani meeqqalluunniit tarniisa pissusaannik misissuinerni atorneqakulapput.

Kommuninut attaveqarniartut

Rie Buchard naapertorlugu immikkoortortaqarfiup 21-nnarnik suliassinneqarsimanerata saniatigut, suliani misissuinerit nalinginnaasut atorneqannginnerat pissutigalugu suliassiissutigineqartunit 21-nit arfinillit itigartinneqarsimapput.

Inatsit naapertorlugu misissuinerit kukkusumik naliliinermik kinguneqarnersut immikkut ilisimasallit taamaallaat nalilersortartussaavaat, taamaattumillu angerlarsimaffiup avataanut inissiinermut tunngaviusut immikkoortortaqarfiup nammineq naliliiffigissanngilai.

-Taamaattumik nalinginnaasumik misissuinerit atorneqarsimanngippata, suliaq nalilersinnaanngilarput, Rie Buchardt oqarpoq.

Rie Buchardt naapertorlugu immikkoortortaqarfik sulianik tigusimasaminik suliarinneqqileruttorpoq. Tamatuma saniatigut inisseeriataarsinnaanermut suliassat suliarineqarneranni Danmarkimi kommunit arlallit inatsit atuutilermalli immikkoortortaqarfimmut attaveqarsimapput.

- Kommunimit suliamik tusarlerneqaraangatta inatsit eqqumaffigineraat kommuniminnilu kalaallit meerartaat pillugit suliani qanoq pisoqartarneranik ilisimasaqarnersut tamatigut aperisarpavut, taanna oqarpoq.

Tamatuma saniatigut immikkoortortaqarfiup immikkut ittup Danmarkimi kommunit arlallit piffissami sivikitsumi tulliuttumi attaveqarfigissavai.

- Kommunit suli tusarfigisimanngisavut inatsisinik sulianillu nassiussinissamut pisussaaffiat pillugu ilisimannilersinniarlugit piffissami qaninnermi attavigissavavut. Inatsisilli naapertorlugit tamanna kommunit akisussaaffigaat, Rie Buchardt oqarpoq.

Politikerit inulerisullu arlallit siornatigut ilaqutariinnut kalaallinut tarnip pissusianik misissuinerit isornartorsiorsimavaat. Misissuinerimmi qallunaat oqaasiinut piorsarsimassusiannullu naleqqussagaapput, taamaattumillu kukkusumik tunngavilimmik inissiisoqarsinnaanera arlallit ernummatigisimavaat.

VISO naapertorlugu meeqqat kalaallit 460-it missaanniittut Danmarkimi angerlarsimaffiup avataanut inissitaapput.

Inatsit tamanna pisortat 120 millionit koruuninik aningaasartuuteqarnerulernerannik kinguneqarumaartoq, inatsisissami maajip aallaqqaataani atuutilersumi allassimavoq.