EU-p issittumut periusissiani piareerpaa

EU-p Issittumut tunngatillugu periusissiaa pillugu nalunaarusiaq Europa-Parlamentip nunanut allanut avatangiisinullu ataatsimiititaliaata ippassaq akuersissutigaa.
Assi © : Michael Ransburg/Flickr Creative Commons
Allattoq Karsten Sommer
februaarip 01-at 2017 16:05
Nutserisoq Simon Uldum -

Issittumi ineriartortitsinermi nunarsuarmi naalakkersuinikkut ingerlatsinermut, avatangiisinut inooqataanermullu tunngasut nalunaarusiami immikkut sammineqarput.

Nunarsuup silaannaata kissatsiartornerata kinguneri ilaatigut sammineqarput, Issittummi ilarujussuani siornatigut tikinneqarsinnaasimanngitsut maanna tikinneqarsinnaalerput, tamatumalu malitsigisaanik Issittumi pisuussutit nunani tamalaani pilerngunneqaleraluttuinnarlutik.

AAMMA ATUARUK Issittumi aningaasaqarneq Ellemannip siuarsarusukkaa

Taamaammat Europa-parlamentip nunanut allanut avatangiisinullu ataatsimiititaliaata ataatsimoorussamik nalunaarusiaq akuersissutigaa, tassanilu Issittup sakkutuuliiffiginaveersaarneqarnissaa pinngortitamilu ataqatigiinnerup immikkuullarissup silap pissusiata allanngoriartorneranut illersorneqarnissaa pillugu EU-p pilertortumik iliuuseqarnissaa kaammattuutigineqarpoq.

CO2-mik aniatitsinerup annertusiartuinnarnera, Issittup ukiuni kingullerni 50-ini gradinik marlunnik kiannerulersimaneranut pissutaasoq Europa-parlamentip nalunaarusiami innersuussutigaa.

Aamma tamanna Issittumut sunniuteqaannarani nunarsuarmi sumiiffinni allani, immap qaffasinnerulernera pissutigalugu, pinngortitami ataqatigiinnermut sunniuteqassasoq mianersoqqussutigineqarpoq.

AAMMA ATUARUK Robert Papp Issittumi Siunnersuisoqatigiinni siulittaasutut tunuarpoq

Aamma Issittumi gassimik uuliamillu pisuussutit ukiuni aggersuni pilerngunneqalertussaassaapput.

Ruslandip issittumi sakkutuuliigaluttuinnarnera sakkutooqarfinnillu ammaaqqinnera ataatsimiititaliap maluginiarpaa, tassungalu atatillugu Issittumi sakkutuuliinerusoqannginnissaa sulissutigineqartariaqartoq erseqqissaassutigalugu. 

- Taamaammat EU-p Issittumut tunngatillugu nunani tamalaani inatsisit maleqqissaartariaqarpai. Issittup akerleriiffiulinnginnissaannut tamanna iliuuserisinnaasatuaraarput, nalunaarusioqataasut ilaat, Estlandimiu Urmas Paet, taama oqarpoq.

Nalunaarusiaq Europa-parlamentimit tamarmiusumit marsimi qaammataani taasissutigineqassaaq.