Sammisaq: Spiralilersuineq

Eqqartuussissuserisoq: Utoqqatserneq nassuiaanerlu pingaaruteqarsinnaapput

Ministeriunerup utoqqatsernera arnat taarsiiffigitinnissamik suliniuteqarnerannut iluaqutaasoq, Mads Pramming, suliami spiralilersuisimanermut tunngasumi arnat 143-t eqqartuussissuserisuat oqarpoq. Ajugaareernertulli naliliinissani mianersuutigaa.
Mads Prammingi Pramming Advokaterineersoq arnat 143-nut, naalagaaffimmik ukioq kingulleq suliassanngortitsisunut, eqqartuussuserisuuvoq. Assi © : KNR
septembarip 23-at 2025 07:44
Nutserisoq Medea Olsen

Ministeriuneq Mette Frederiksen arnanut spiralilersorneqarsimasunut Nuummi pingasunngorpat utoqqatsilerpat, tamanna arnat eqqartuussivimmut suliakkiutaannut pingaaruteqarsinnaavoq. 

Mads Prammingi, Pramming Advokaterineersoq, arnanut 143-nut danskit naalagaaffianik inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisimasutut eqqartuussivimmut suliassanngortitsisimasunut eqqartuussissuserisuusoq taama naliliivoq. 

Arnat pineqartut 1960-ikkunniit '80-ikkut tungaannut akuersinertaqanngitsumik spiralilersuiffigineqarsimanertik ataatsimoorfigaat. Taamaattumik 43 millionit koruuninik taarsiiffigineqarnissaminnik piumasaqarput. Suliaq eqqartuussivikkoorunneqassaaq 2027-mi.

- Utoqqatserneq eqqunngitsuliortoqarsimaneranik nangartaanani akuersineruvoq. Taamaattumik tamanna kingorna akisussaaffeqannginnerarnissaq naalagaaffimmut ajornassaaq. Taamaattoqassappammi sooq taava utoqqatsersimanersut apeqqutaalissagami. Taamaattumik utoqqatserneq ajunngitsumik kinguneqarpoq. 

-  Taakkuli (danskit naalakkersuisui aaqq.) inatsisitigut aamma akisussaaffeqarnerminnik oqaatiginninnissaat amigaatigaara. Eqqartuussivimmi suliassanngortitsineq tassunga tunngavoq. Taamaattumik tamanna alloriarnertut siullertut isigineqarsinnaavoq, Mads Pramming oqarpoq.

Uppernarsaat tunngavigissaartoq

Aammattaaq spiralilersuisimaneq pillugu nalunaarusiaq arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsumit suliarineqarsimasoq, qaammammi matumani siusinnerusukkut saqqummersinneqartoq, arnat eqqartuussivimmi suliassanngortitsinerminni iluaqutigisinnaagaat, eqqartuussissuserisoq isumaqarpoq.

SPIRALILERSUISIMANEQ SUUA?

  • Kalaallit Nunaanni niviarsiaqqat arnallu 4000-it sinneqartut 1960-ikkunni 70-ikkunnilu spiralilersorneqarput. Tamanna Kalaallit Nunaanni naartunaveersaatinik atuisitsinermi suleriaaserineqarsimasoq – allatut taallugu naartunaveersaatit -  pillugu suliamut attuumassuteqanngitsunit piffissami 1960-imiit 1991-ip tungaanut pisimasut qulaajarneqarput. Niviarsiaqqat naartunaveersaaserneqartut ilai aqqaneq-marluinnarnik allaat ukioqarput.
  • Qulaajaaneq Arnat 354-it misiginikuusatik pillugit oqaluttuarput, pisimasullu 488-it misissuiffigineqarlutik. Pisimasut amerlanerpaartaanni arnat akuersiteqqaarnagit spiralilersorneqarsimapput.
  • Taamanikkut Nunarput Danmarkimi amtiuvoq.
  • Qulaajaaneq naapertorlugu spiralilersuiniarneq ilaatigut danskit oqartussaasuisa inuiaqatigiit amerliartornerannut ernumanermut atassuteqarpoq, inuiaqatigiillu kalaallit amerliartornerannut killiliinissamik kissaateqarlutik.
  • DR-imit tusarnaagassiap ”Spiralkampagnen”-ip 2022-mi, qanoq kalaallit arnat arlallit akuersiteqqaarnagit spiralilersorneqarsimanerat pillugu saqqummiussinerata kingorna oqaluttuaq aallartipiloorpoq.
  • Arnat 143-t spiralilersuisimanermik suliaq pillugu danskit naalagaaffiat eqqartuussivimmut 2024-mi tunniuppaat. Inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisinermut taarseeqqusissutaat katillugit 43 millionit koruunit missaanniipput.
  • Aggustimi 2025-mi – qulaajaaneq saqqummiunneqanngitsiarnerani – qallunaat ministeriunerat Mette Frederiksen arnanut suliamut attuumassuteqartunut Danmarki sinnerlugu utoqqatserpoq.
  • Tassunga atatillugu Naalakkersuisunut siulittaasoq Jens-Frederik Nielsen arnanut 1992-imi Danmarkimi peqqinnissaqarfik nunatsinnit akisussaaffigineqalerneraniit akuersiteqqaarnagit naartunaveersaaserneqarsimasunut utoqqatserpoq. Nunatta nakorsaaneqarfiata pisut 15-it ilisimasaqarfigaat.
  • Utoqqatserneq Nuummi septembarip 24-ani malunnartinneqassaaq.

Kalaallit Nunaanni 1960-imiit 1991-imut naartunaveersaatinik atuineq nalunaarusiami sammineqarpoq. Arnat 354-it oqaluttuarneri tunngavigalugit pisimasut 488-it sammineqarput. Spiralilersuisimanerit amerlanerpaartai akuersinertaqanngitsumik pipput.

Mads Prammingip aamma oqaatigaa suleqatinilu arnat 160-it allat — arnat 143-t sullissami saniatigut — spiralilersuisoqarsimaneranut tunngatillugu taarsiiffigitikkusuttut attaveqarfigisimallugit.

Imatullu nangippoq:

- Misissuineq suliamullu tunngasut tamaasa ilisimareerlugit, isumaqarpunga inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsinerup nassuerutiginissaa ajornakusoortorujussuunavianngitsoq.

Suliami spiralilersuisoqarsimaneranut tunngasumi, naalakkersuisut inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisoqarsimanersoq qulaajarniarlugu, arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsumik misissuititsinissamik ukioq kingulleq aallartitsipput. Misissuinerup decembarimi naammassineqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.

Mianersortumik neriulluarniartoq

Taamaakkaluartoq eqqartuussissuserisup utoqqatserneq ajugaareernertut isiginissaa "mianeraa."

- Suliami matumani ajugaareersimasutut naliliinissara mianerilaarpara, Mads Pramming oqarpoq nangillunilu:

- Suliani arlalippassuarni allani utoqqatsertoqartareernikuuvoq, naalagaaffilli akiliiumanani. Assersuutigalugit kalaallit meerartaanut misileraataasimasunut tunngasumi imaluunniit nukappiaqqanut najugaqarfimmi Godhavnimiissimasunut tunngasumi. Taakku utoqqatserfigineqaqqaarsimapput tamannalu kingorna eqqartuussivimmi ajugaaniuuttariaqarlutik.

Taanna aamma kalaallit meerartaanut misileraataasimasunut nukappiaqqanullu najugaqarfimmi Godhavnimiissimasunut eqqartuussissuserisuusimavoq, sullitaalu tamarmik taarsiiffigineqarput. Utoqqatsernerlu taarsiiffigineqarnissamik qulakkeerinninngikkaluartoq, arnat suliami tunngavissaqarluarsorivai.

- Suliami uppernarsaatitigut inissisimalluarpugut. Aalajangersimasumik angusaqartoqarniarluni suliniuteqartoqarsimanera qularnanngilaq. Taamaattumik spiralilersorneqarsimasut piumasarinngisaminnik spiralilersorneqarsimanerminnik oqaluttuartarnerat ilumoornersoq apeqqutaaginnarpoq. Salluliornerunerarlugit assortuukkusuttoqarpat eqqartuussivimmi suliassanngortitsisariaqassaagut. Inissisimalluarpugulli, Mads Pramming oqarpoq.

Kattuffiit politikerillu arlallit ministeriunerup Mette Frederiksenip pingasunngornermi tikinnissaa sioqqullugu, danskit naalagaaffiata  taarsiiviginnittariaqarnera pillugu kimigiiserput.

Ministeriunerup Nuummut tikinnissaanut ullualuinnanngortullu, danskit naalakkersuisui saammaasseqatigiinissamut aningaasaateqarfimmik pilersitserusunnerat Mette Frederiksenip ataasinngornermi nalunaarutigaa.

Tamanna ministeriuneqaffimmiit tusagassiuutitigut nalunaarutigineqarpoq.

- Nuummut tikeraarninnut atatillugu Naalakkersuisut siulittaasuat peqatigalugu, spiralilersuisimanermi suliani arnanut allanullu kalaallinut aaqqissuussaasumik immikkoortitsilluni pissusilersortarnerit, kalaaliunertik piinnavillugu allatut pineqartartut pillugit inuttut ataasiakkaatut aningaasatigut ajunngitsorsiassaqartinniarlugit, saammaateqatigiinnermut aningaasaateqarfimmik pilersitsinissamik naalagaaffiup kissaateqarnera  oqaloqatigiissutigissavarput, Mette Frederiksen tusagassiutinut nalunaarummi allappoq.