Sammisaq: Spiralilersuineq

Danmarkip nunattalu spiralilersuisoqarsimanerata nakerisarsiunngitsumik misissuiffigineqarnera aallartikkaat

Ilisimatusartut eqimattat kalaallit niviarsiaqqat arnallu 1960-ikkunni naartunaveersaasersorneqarlutik spiralilersuisorneqarnerat qulaajarlugu aallartippaat.
Niviarsiaqqat tusindilikkaat 1966-imit 1975-imut spiralilersorneqarput. Assi © : KNR
Allattoq Liv Almer
maajip 30-at 2023 11:00

Naalakkersuisut siulittaasuata Múte B. Egedep danskit naalakkersuisuiinik ilaatigut isornartorsiuingaatsiarnerata kingorna spiralilersuisoqarneranik suliami kiisami nikeriartoqaqqippoq.

Danmarkimmi nunattalu spiralilersuisoqarneranik nakerisarsiunngitsumik qulaajaaneq maanna aallartillugu tusagassiuutinut ullumi nalunaarutigaat.

Danskit naalakkersuisuisa nunatsinnilu naalakkersuisut qulaajaasoqarnissaanik isumaqatigiissuteqarneranit ukiup affaa qaanngiuppoq. Danskit nunamut imminermut peqqissutsimullu ministeriata, Sophie Løhdep (V) oqarnera naapertorlugu tamanna danskit folketingimut qinersinerannit ilisimatusartunillu piukkunnartunik toqqaaniarneq ajornakusoorneranik pissutigalugit tamanna kinguaattoorutigineqarpoq.

Ilisimatusartut inissinneqartut

Qulaajaasoqarnissaatali kinguaattoorutigineqarnerata sapaatip akunnerani kingullermi ukkatarineqangaatsiarnera nikeriartitsiviusimarpasippoq, ilisimatusartunillu ilaatigut Ilisimatusarfimmit, Københavns Universitetimit Syddansk Universitetimiillu maanna suliamik qulaajaasoqartussanngorpoq.

Suliami uani pingaaruteqartumi qulaajaalernissarput qilanaaraarput. Qulaajaaneq ilisimatusarfiit attuumassutilinnillu suliallit ilisimasaannit, oqaluttuarisaanermi pigisanit inunnillu suliami attuumassuteqartunit apersuinernit tunngaveqassaaq. Arnat ataasiakkaat tamarmik immikkut oqaluttuami saqqummiunnissaat pingaaruteqarpoq, Ilisimatusarfimmi Issittumi Atugarissaarnermik Ilisimatusarfimmi aqutsisoq, kiisalu Syddansk Universitetimi Center for Folkesundhed i Grønlandimi ilisimatusartuuneq, Tenne Jensen oqarpoq. Taassumalu ilisimatusartoqatigiinnik aqutsisussatut toqqarneqarpoq.

Meeqqanut, inuussuttunut, ilaqutariinnut peqqissutsimullu Naalakkersuisup, Mimi Karlsenip (IA) suliap aallartinneqarnissaa aamma qilanaarutigaa:

- Arnanut pineqartunut inuiaqatigiinnullumi pingaaruteqarpoq qulaajaaneq maanna kiisami aallartinneqarsinnaalermat. Peqataasunit oqaluttuat pingaaruteqarput suliaq tamakkiisumik qulaajarneqassappat. Ilisimatuut sulilluarnissaannik kissaappakka suliamilu inernerinik saqqummiussinissaat qilanaaralugu.

Pissusiviusut: Arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsumik misissuisut makku qulaajassavaat

1960-ikkunni aallartittumik naartunaveersaartitsinermut tunngasunik suliaqarnerup aallartinnerani tunngaviit.

Aalajangiinerup ingerlarnga, spiralinik allanillu naartunaveersaatinik atuilernermut tunngasunik suliaqalernermut aqqutaasut.

Kalaallit Nunaanni aamma Danmarkimi efterskolini allatsissimasunut kalaallinut niviarsiaqqanut suliniutip ingerlanneqarnera.

Kalaallit niviarsiaqqat arnallu tamatuma ingerlanerani qanoq misiginerat nassuiaanernit katersaneersut.

Piffissami tamatumani Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu Kalaallit Nunaanniit efterskolertut naartunaveersaartitsinissamik periuserisimasat spiralilersuisimanerillu inatsisitigut, allaffissornikkut aamma peqqinnissakkut ilisimasat tunngaviusimasut.

Danskit nunamut imminermut, peqqissutsimullu ministeriata, Sophie Løhdep nunatta Danmarkillu akornanni ataatsimut oqaluttuarisaanerput nuanniitsunik saqqummersinneqartarnissaanik pingaaruteqartunik ilaqartoq nassuerutigaa. Taamaammallu misissuisoqarnissaa aamma pingaaruteqarsoraa:

- Taamaattumik qujanarpoq suliaq nuanninngitsoq qulaajaaffigalugu maanna aallartilermat aamma ilisimatuut arlaannaanulluunniit attuumassuteqanngitsut oqaluttuarisaanermi pissarsiffinnik arnallu pineqartut uppernarsaanerinik sukumiisumik misissuisinnaalermata.

Nunatsinni peqqinnissamut oqartussaaffiup nunatsinnit tiguneqarnissaata tungaanut piffissami 1960-imit 1991-imut pisimasut qulaajarneqassapput. Qulaajaaneq 2025-mi maajimi naammassinissaa naatsorsuutigineqarpoq.