Corona: Savalimmiormiut suliffeqarfiutaata maskiina misissuut Nuummut nassiukkaa

Nunatsinni coronavirusimut misissugassat sapaatip-akunnerata matuma ingerlanerani nammineq misissorsinnaassavagut. Savalimmiormiut suliffeqarfiutaata maskiina misissuissut Namminersorlutik Oqartussanut atukkiuppaa.
Coronavirusimut / COVID-19-imut nunatsinni misissueqqissaartoqarsinnaanngungajalerpoq. Assi © : RitzauScanpix
apriilip 08-at 2020 05:57
Nutserisoq Connie Fontain

Suna tamarmi ajunngeriarpat nunatsinnit Københavnimut Statens Serum Institutimut coronavirusimut / COVID-19-imut misissugassanik nassiussisarunnaarsinnaavugut.

Namminersorlutik Oqartussammi savalimmiormiut suliffeqarfiutaannut, Amplexa Geneticsimut Danmarkimiittumut atortorissaarut misissuissutaasinnaasoq pillugu isumaqatigiissuteqarput. Amplexa Geneticsimi teknikkeqarnermut pisortaq, Hans Atli Dahl KNR-imut taama paasissutissiivoq.

AAMMA ATUARUK Tamaat isigalugu: Coronavirus pillugu killiffik

- Maskiinat Kalaallit Nunaanni coronamik misissuinissamut pisariaqartinneqartumut atorneqarsinnaassapput, taanna oqarpoq.

Pilersaarutit malillugit ingerlasoqarpat atortorissaarutit tamarmik marlunngornermi poortorneqarlutik piareerneqassapput, taakkulu Nuummut sapaatip-akunnerani matumani pingasunngornermi timmisartukkut nassiunneqassallutik.

Maskiinat marluk – tassa misissuinermut atorneqartussap aappaatalu sillimataasussap saniatigut – teknikkeqarnermut pisortaq taassumalu suleqataa Nuummi peqqinnissaqarfimmi sulisunut maskiinamik atuinissamut ilinniartitsiartorlutik aamma tikissapput.

- Sisamanngornermit misissuilersinnaanissarput neriuutigaarput. Atortussalli pisariaqartut apuussinnaanerigut apeqqutaavoq. Suna tamarmi nassiunneqarnissamut piareersinnaanersut maanna utaqqivagut, Hans Atli Dahl oqarpoq.

Misissuinerit ullormut 100-150-t

Maskiinap misissugassat akissutersineqartussat 100-init 150-inut amerlassusillit ullormut misissorsinnaassavai, maskiinarlu taanna Namminersorlutik Oqartussanut ulluni 30-niugallartumi atukkiunneqarpoq.

Piffissami tassani misissorneqartut 3000-init 3500-inut akissutersineqarsinnaassapput, uanilu misissukkat amerlanerutinneqarsinnaallutillu maskiinap atorneqarnera sivitsorneqarsinnaasoq, Hans Atli Dahl oqarpoq.

Nunatsinni misissuissuteqarnera misissugassanik tamanik Københavnimut Statens Serum Institutimut nunatsinnit misissugassat tamarmik apuuffiginngisaannut nassiussisariaqarnani alloriarnerungaatsiassasoq, nakorsaanerup, Henrik L. Hansenip siusinnerusukkut paasissutissiissutigaa.

AAMMA ATUARUK Eksamener i 9. og 10. klasse i Danmark er aflyst

Namminersorlutik Oqartussat nunatta killeqarfiisa iluanni misissuisoqarsinnaalernissaanut periarfissiisumik nunatta avataani suliffeqarfimmut isumaqatigiissuteqartut nakorsaanerup apriilip ulluisa pingajuanni paasissutissiissutigaa.

Maskiinalli atortorissaarutillu nassiunnissamut piareersarnissaat pisariusoq, Hans Atli Dahlip oqaatigaa. Nunarsuarmimi tamarmi reagensglassit plastikkillu maskiinami misissuissutini atorneqartartut piumaneqarluarput.

- Kikkut sunik pissarsissanersut niuernermi unammisoqalaarpoq pingaarnersiuinermilu allattorsimaffimmiittoqartarluni. Kisianni uagut kalaallit naalakkersuisui sinnerlugit niuerniaratta allattorsimaffimmi qaffasissumiippugut. Suliffeqarfittut namminersortutut niuerniartuugutta pissarsisimanaviarunanngikkaluarpugut, naalakkersuisummi piffissami matumani pingaarnerutinneqarput, Hans Atli Dahl oqarpoq.

Namminersorlutik Oqartussat maskiinat pisiarisinnaagaat

Suliffeqarfiup, Amplexa Geneticsip misissuinermut atortorissaarut danskit naalagaaffiannut aallaqqaasiutigalugu neqeroorutigigaluarpaa, naalagaaffilli maskiinat naammannerarlugit tamatumunnga qujaannarpoq.

Nunatsinniilli nakorsaaneq, Henrik Hansen saaffiginnippoq. Matumanilu suliffeqarfiup maskiinat Namminersorlutik Oqartussanut aallaqqaasiutigalugu akeqanngitsumik atukkiutissagai isumaqatigiissutigineqarpoq.

-  - Maskiinat nassarnissaat siunniupparput, taakkualu akeqassanngillat. Sulisugut marluk iminneqarput, taakkualu akissarsiaat atortullu tamarmik pisiarineranni aningaasartuutit Namminersorlutik Oqartussat sulisuvut imminneqarnerannit annaasatsinnut tapiinermi saniatigut akilissavaat.

Namminersorlutik Oqartussat maskiinanik tunineqarunik 100.000 koruunit missaannik naleqartunik piserusunnersut nakorsaaneqarfiup piffissami tassani isumaliuutigissavaa.

Suliffeqarfik, Amplexa Genetics savalimmiormiut aningaasaateqarfiinit marlunnit pigineqarpoq, taannalu Danmarkimi Odensemi laboratoriami sulisut misissuinernik assigiinngitsorpassuarnik ulluinnarni suliaqartarput.