Canada: Nunap inoqqaavisa meeraat pillugit erfalasoq qiteqqunneqassava?

Canadami nunap inoqqaavisa meerartaat atuarfinni angerlarsimaffiutigisuni najugaqartut toqutaasimasullu eqqaaniarlugillu ataqqiniarlugit rfalasut qiteqqunneqartarnissaanik ministeriuneq Trudeu peqqusivoq.
Canadami nunap inoqqaavisa meerartaat atuarfinni angerlarsimaffiutigisuni najugaqartut toqutaasimasullu eqqaaniarlugillu ataqqiniarlugit rfalasut qiteqqunneqartarnissaanik ministeriuneq Trudeu peqqusivoq. Assi © : Marianne Stenbæk / KNR
septembarip 12-at 2021 18:42

Canadami nunap inoqqaavisa meerartaat atuarfinni angerlarsimaffiutigisuni najugaqartut toqutaasimasullu eqqaaniarlugillu ataqqiniarlugit, pisortat suliffeqarfiini tamani erfalasut qiteqqunneqartarnissaanik ministeriuneq Trudeu peqqusivoq.

Tamannalu Canadami inatsisartunut qineqqusaartoqarnerani oqallisigineqarpoq. Erfalasut qiteqqunneqartasssappat imaluuniit naamik?

AAMMA ATUARUK Canadami inuit 751-it saarnginik nassaartoqartoq

Canadami nunap inoqqaavisa meerartaat atuarfinni najugaqarfiutigisuni toqutaasimasut juunip qaammataani siulliit nassaarineqarput.

Maanna qineqqusaartoqartoqarnerani, Canadami naalakkersuisunut illuatungiliuttut konservatiivit oqarput, erfalasut qiteqqunneqartariaqartut, konservatiivit siulittaasuata Erin O´Toolep oqanera naapertorlugu, Canadamiuunertik tulluusimaarutigimmassuk.

AAMMA ATUARUK Canadami inuit saarnginik hunnorujulikkaanik nassaartoqaqqittoq

Erfalasut qiteqqunneqartarnissaanik politikkikkut oqallittoqalernera, Canadami naggueqatigiit inuit kattuffianni Inuit Tapiriit Kanatami siulittaasup Natan Obedip ajuusaarutigaa. 

- Meeqqat toqutaasimasut tamakkerlugit nassaarineqarnissaata tungaanut erfalasut qiteqqunneqartariaqarput. Tamanna meerarpassuarnut taakkunnunnga ataqqinninnerput takutissavarput eqqaaniarlugillu, Natan Obed canadamiut nutaarsiassaqartitsivianut CBC newsimut Natan Obed oqarpoq. 

Ilaquttanit peersitaaneq

Canadami naggueqatigiit metisit naggueqatigiillu inuit meerartaat 150.000-it missaat pinngitsaalisaallutik najugaqarfigiutigalutik atuarfinni 139-ni atuartuutigineqarsimapput. Taakku politikkikkut akuerisamik 1990-ikkut tungaannut immikkut atuartuutigineqartarsimapput.

Kalaallit meerartaat ilaquttaminnit avissaartitaallutik Danmarkimut 1951-imi aamma aallartitaammata, danskit assingusumik iliorput.

Canadami nunap inoqqaavisa meerartaat ilaquttaminnit avissaartitaasarsimapput, oqaatsit ilitsoqqussatik atoqqusaasimanngilaat kulturertillu tunuttariaqarsimallugu. Meeqqat taakku ilarpassui ilinniartitsisunit sulisunillu kinguaassiuutitigut atornerlunneqartarsimasut, pisortat misissuititsinerat pillugu nalunaarusiami erserpoq.