Aviâja E. Lynge pimmatiginnittarneq pillugu: Pimmatiginninneq akiorniarlugu periusissaq nutaaq pappiliaannaavoq

Nunatsinni piimmatiginninneq annikillisinneqassaguni periusissiamut nutaamut aningaasaliinissaq pisariaqartoq, meeqqat illersuisuat, Aviâja Egede Lynge oqarpoq.
Meeqqat oqaaseqartartuat Aviâja Egede Lynge, Nuna tamakkerlugu pimmatiginninneq akiorniarlugu periusissaq nutaaq tapersersorpaa. Assi © : KNR
Allattoq Megan Hansen
januaarip 30-at 2023 16:06

- Ukiuni kingullerni arfineq-marlunni pimmatiginnittarnermut tunngasut aqqusaarsimasagut annertoorujussuupput. Kalaallit Nunaanni oqaannaraanni sumiiffinni tamaavinni pimmatiginnittarneq annertoorujussuarmik ajornartorsiutaavoq. Atuarfinni inuiaqatigiinnilu, MIO-mi meeqqat oqaaseqartartuat Aviâja Egede Lynge oqarpoq.

Aviâja Egede Lynge 2015-imili meeqqat illersuisuattut atorfeqarpoq. 

Taassuma meeqqat tamarmik naligiimmik atugaqarnissaat, qanorluunniit tunuliaquteqaraluaraanni nammineq kinaassuseqarnissamut pisinnaatitaaffeqarnissaq, kiisalu ilikkartitaanissamut ilinniartitaanissamullu pisinnaatitaaffeqarnissaq tunngaviusumik pingaartinnerpaasarai.

AAMMA ATUARUK Erla qinngasaarneqartarsimasumik ernutalik peqatigiiffiliortoq

Taamaammat Nuna tamakkerlugu pimmatiginninneq akiorniarlugu periusissaq nutaaq, Aviâja Egede Lyngep pingaaruteqarsoraa taassumali tamanna Naalakkersuisunit Inatsisartuniillu aningaasalerneqannginnera qularutigaa.

- Kisianni oqaatigerusuppara uggornarluinnaqqissaartoq aamma isumaqarpunga assorsuaq isornartorsiorusullugu una taamatut pilerseriarlugu piviusunngortinnissaanut aningaasaliisoqanngimmat.

- Tassa politikkikkut inatsisartutigullu taanna qulakkeerneqanngilaq. Taamaammat nunatsinnut iliuuseqarnissaagaluaq meeqqat atuarfiini uninngaannarpoq, pappiliaannaavoq aamma aningaasalerneqanngikkuni piviusunngortinneqarsinnaanngilaq politikkikkut, Meeqqat illersuisuat KNR-imut oqarpoq.

- Asuli pimmatiginnittoqarneq ajorpoq

Pimmatiginnittarnerlu nunatsinni akiorniassagutsigu aningaasalerneqartariaqartoq Aviâja Egede Lyngep politikerinut ersarissumik kaammattuutigaa.

Ikiorneqarnissannik atorfissaqartitsivit?

Nuaannillioruit, ajornartorsiuteqaruit, saaffissaaleqiguit imaluuniit oqaloqatissaaleqiguit. Tusaannga 801180 sianerfigisinnaavat immaqaluunniit SMS’ersinnaavutit 1899-imut.

 Nuna tamakkerlugu meeqqat inuusuttunullu akeqanngitsumik inersimasumik siunnersuisinnaasumik oqaloqateqarlutilluunniit allaqateqarsinnaavutit.

Ikiortiffissat allat uani takusinnaavatit: http://mio.gl/meeqqanut-inuusuttunullu/uani-ikiorneqarsinnaavutit/

- Qaangissagutsigu aamma aningaasalerneqartariaqarpoq. Assersuutigalugu una pilersaarusiaq sumiiffinni assigiinngitsuni, kommuunini assigiinngitsuni innuttaasunut apuunnissaa, innuttaasut oqallisigeqatiginissaat, iliuusissanillu oqallinnissaq allanillu pinngikkutta qaangerunnannginnatsigu.

Tamatumali saniatigut meeqqat illersuisuata inersimasut akornanni pimmatiginnittarnerup aamma iliuuseqarfiginissaa inuiaqatigiinni pingaaruteqartorujussuunerpaa.

Pimmatiginnittarnerlu meeqqat akornanni qaangerneqassappat tarnikkut ikiorsarneqarnissaq avaqqunneqarsinnaanngitsoq. Aviâja Egede Lynge isumaqarpoq.

- Asuli pimmatiginnittoqarneq ajorpoq, kisianni peqquteqartarpoq. Taamaammat suna peqqutaanersoq qiviarneqartariaqarpoq, aamma meeraq pimmatiginnittoq imaassinnaavoq nammineq pisariaqartitsisimagami taamatut annissisartoq, imaassinnaavoq kamassaqartoq, imaassinnaavoq kamaattuni peroriartortoq, naluarput ilaa.

- Uagut taamaallaat siunnersuisinnaavugut, taamaammat pisup sumi pisimanera apeqqutaalluinnarpoq. Uagut iliuuseqarsinnaassuserput uaniineruvoq, assersuutigalugu pimmatiginninneq atuarfimmi pippat tamanna kommunit Namminersorlutik Oqartussallu akisussaaffigaat. Uagut oqartussanut siunnersuiniinnarsinnaavugut, Aviâja Egede Lynge oqarpoq

Pimmatiginninnermut ilisimatusartoq Helle Rabøl Hansen, KNR-imit sapaatip akunnerata siuliani oqaloqatigaarput, taannalu kiimmatiginnissarnerup akiornissaanut aamma kaammatuuteqarpoq.

Taannalu atuarfinni suliffeqarfinniluunniit qanoq iliornissamut malittarisassiortoqarnissaanik aamma kaammattuueqarpoq.

- Pimmatiginninnerup peqatigiinnikkut pisarnera paasineqassaaq. Taamaammat tamanna peqatigiilluni suliarineqassaaq, Helle Rabøl Hansen oqarpoq.