KANGILINNGUIT Avatangiisit mingutsinneqarsimanerat Aajap ajuusaarutigaa

Suliariumannittussarsiuussinermi inatsisip kukkusup najoqqutarineqarnera pissutigalugu nutaamik suliariumannittussassiuussisoqartariaqartoq, danskit illersornissamut ministeriat Peter Christensen nalunaarpoq.
Assi © : Inspektionskutteren Tulugaq
februaarip 01-at 2016 07:29

Taamaammat Kangilinnguani saliinissaq siusinnerpaamik aasakkut 2017-imi aallartinneqarsinnaavoq. Tamannalu Inuit Ataqatigiit sinnerlugit folketingimut ilaasortap, Aaja Chemnitz Larsenip ajuusaarutigaa.
 
- Suliariumannittussarsiuussineq taama pingaaruteqartigisoq inatsisitigut kukkusumik tunngaveqarnersoq siusinnerusukkut eqqumaffigineqarsimanngimmat ajuusaarnarpoq. Kangilinnguani avatangiisit tamakkiisumik salinneqassapput, Kangilinnguillu eqqaani mingutsitsinnginnissaq aamma isumannaajarneqartariaqarluni. Saliineq sapinngisamik siusissukkut aallartinneqartariaqarpoq, Aaja Chemnitz Larsen KNR-imut oqarpoq.

Aamma atuaruk Aleqap nutaamik suliariumannittussarsiuussisoqarnissaa iluarisimaarpaa

Uulia Kangilinnguit eqqaannut kuuttoq annertusiartortoq, mingutsitsinermut nakkutilliisunit paasineqarpoq.
 
Kangilinnguani illuutit atatiinnarneqarnissaat Illersornissaqarfiup Illuutinut sullissivianit ammatinneqartoq illersornissamut ministeri Peter Christensen oqarpoq. Taamaattoq tulliani suliariumannittussarsiuussisoqalerpat saliinissamut illuutinullu ingitserinermut suliariumannittussarsiuussisoqassaaq.

Aamma atuaruk Suliariumannittussarsiuusseqqinnermi illut isaterneqarnissaat ilaavoq

Nunaqavissunut suliffissat

Aaja Chemnitz Larsenilli pingaartinnerpaasaa tassaavoq avatangiisit salinneqarnissaat, saliinermilu ilikkagassat.

- Avatangiisinut saliinissamut kinguarsaataassanngippat, Kangilinnguillu eqqaata tamakkiisumik salinneqarnissaa isumannaajarneqassappat, suliarinninnissamut soqutiginnittut saaffiginninnissaannut illersornissamut ministerimit kajumissaarneqarnerat akuersaarnarpoq. Suliassarlu 250 millionit koruunit tungaanut naleqarmat kalaallinut suliffeqartitsisoqarnissamik ilinniartoqarnissamillu piumasaqaatinik ilaatitsisoqartariaqarsoraara. Taamaaliornikkummi misilittagarineqartut uagutsinnut Kalaallit Nunaanniittunut siunissami iluaqutigisinnaassavagut, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq.
 
Illersornissaqarfiup Kangilinnguit 2014-ip naalernerani qimappaa.

Aamma atuaruk Kangilinnguit suliariumannittussarsiuunneqaqqinnissaa kalaallit europallu inatsisaannik tunuliaqutaqassaaq