Ataatsimut isigalugu: Meeqqanut inuusuttunullu atugarliortunut atatillugu innersuussutit 16-it

Meeqqanik pinngitsaaliilluni atoqateqarsimasunut sakkortunerusumik pineqaatissiisarneq, Kalaallit Nunaata Politiivini kinguaassiutitigut naapertuilluanngitsuliornermut tunngasunik sulianik ukkataqartussanik pilersitsineq. Taakku danskit kalaallillu suleqatigiinneranni inernerit ilagaat.
Astrid Kragip Martha Abelsenillu nunatsinni meeqqat inuusuttullu inuuniarnermikkut ajornartorsiuteqartut suliniuteqarfigineqarnissaat suleqatigiissutiginiarlugu oktobarimi isumaqatigiissutigaat. Assi © : KNR
Allattoq Christine Hyldal
aggustip 21-at 2020 10:12

Ukiumi ataatsimi suliaqarnermi innersuussutiliarineqartut 16-it, meeqqanut inuusuttunullu atugarliortunut ikiorsiissutaasussat isumaginninnermut naalakkersuisup, Martha Abelsenip (Siumut) isumaginninnermullu ministerip, Astrid Kragip saqqummiuppaat.

Astrid Kragip Martha Abelsenillu nunatsinni meeqqat inuusuttullu inuuniarnermikkut ajornartorsiuteqartut suliniuteqarfigineqarnissaat suleqatigiissutiginiarlugu oktobarimi isumaqatigiissutigaat. Danmark suliaqarnissamut 80 millionit koruuninik tapersiissuteqarpoq.

Tamanna Naalakkersuisut siorna upernaakkut Danmarkimit isumaginninnermi ikiorneqarnissaminnik kissaateqarneratigut pivoq. Isumaginninnikkut susassaqarfik DR-ip piviusuinnik tunngaveqartumik isiginnaagassiaminik ”Byen hvor børn forsvinder”-imik takutitsinerata kingunerisaanik annertuumik sammineqalerpoq.

Suliaqarneq maanna 16-inik inuussuteqartumik nalunaarusiamik inerneqarpoq. Innersuussutit sulisut pikkorissartinneqarnissaannut, siusinnerusukkut suliniuteqanissamut, meeqqanik kingunerlutsitsisunik katsorsaasunik angalaqatigiittartuni sulisoqarnerunissaanut, meeqqanik pinngitsaaliilluni atoqateqartunut pineqaatissiinerunissamut, nunatsinni politiini kinguaassiutitigut naapertuilluanngitsuliortunut immikkut ukkatarinnittartussanik pilersitsinermut ilaatigut tunngapput.

Nalunaarut tamaat uani atuarsinnaavat.

  • 1. Ilaqutariit inuuniarmikkut ajornartorsiuteqartut pikkorissaanerit meeqqanillu mikisunik suliaqartunit siunnersortit annertuumik tapersiinerat aqqutigalugit angajoqqaatut pisiginnaasaannik qaffassaanermik ikiorneqassapput.
  • 2. Isumaginninnermik suliaqartut aamma peqqissaasut/ ernisussiortut sammisamik suliaqartut assigiinngitsut akornanni suleqatigiinnerat pitsanngorsarneqassaaq, taamaaliornikkut atugarliortut sumiginnarneqartullu ersiutaat siusinnerusukkut paasineqartarlutillu iliuuseqarfigineqartassapput.
  • 3. Ulluunerani paaqqinniffimmi sulisut atugarliortunik sumiginnarneqartunillu siusinnerusukkut takunnissinnaalerniassammata pikkorissarneqassapput piginnaasaallu inerisarneqassallutik.
  • 4. Meeqqanut susassaqarfimmi isumaginninnermi nammineq kajumissutsimik suliniuteqarnerit sinaakkutaat pitsanngorsarneqassapput, inuiaqatigiinnit inuinnaat taamaalillutik isumaginninnermi unammillernartunut piaarnerusumik aaqqiissuteqarnissamut periarfissanik siunnersuuteqarsinnaassallutik.
  • 5. Meeqqanut inuusuttunullu susassaqarfinni suliat suliarineqanngitsut amerlassusaat kommunimi assigiinngitsunit suleqatigiinnerit paarlattaagassartunillu sulisoqarnerit aqqutigalugit ikilisarneqassapput.
  • 6. Suliamik isumaginneriaatsimik ataatsimoorussassamik kommunini tamani tallimani atuutsitsilertoqassaaq, isumaginninnermilu suliaqarnermi suliat uppernarsaatissallu qarasaasiatigut isumagineqarsinnaalersinneqarnerat ilutigalugu sulisut aqutsisullu piginnaasaat qaffassarneqassapput.
  • 7. Internetti aqqutigalugu pikkorissarnermut isaavimmik pilersitsinikkut, pikkorissarnerit nittarsaanneqartarnerisa naleqqussarneratigut kiisalu pikkorissartitsinerit amerlanerusut naammassisaqarsinnaatitsilersussatut qulakkeernerisut meeqqanut inuusuttunullu isumaginninnermik suliaqarfimmi sulisunut pikkorissartitsisarnerit atuutereersut ataatsimoortumik nassaarneqarsinnaalersinneqassapput.
  • 8. Meeqqanut ornikkattanik meeqqanut inuusuttunullu sumiginnarneqarsimasunut toraagaqartunik pilersitsisoqassaaq, taamaalillutik unnukkut, unnuakkut sapaatillu akunnerisa naanerini toqqissisimaffigisinnaasaminnik ornissinnaasaqassallutik.
  • 9. Ilaqutariinnut sullissiviit meeqqanut inuusuttunullu taakku ilaqutaannut ajornartorsiuteqartunut samminerulersinneqassapput.
  • 10. Meqqanik kingunerlutsitsisunik katsorsaasunik angalaqatigiittartut pioreersut marloriaatinngortinneqassapput, taamaalillutik meeqqat inuusuttullu amerlanerusut illoqarfinni nunaqarfinnilu najukkaminni ikiorneqarsinnaassallutik. Tamatuma saniatigut Qitiusumik Siunnersuisarfik pitsanngorsarneqassaaq.
  • 11. Meeqqanut atoqatigiinnikkut pinngitsaaliinermi allatigullu kinguaassiutitigut atoqateqarnermut tunngatillugu suliani pineqaatissiissutissap annertussusaanik qaffaaneq.
  • 12. Kalaallit Nunaata Politiivini kinguaassiutitigut naapertuilluanngitsuliornermut tunngasunik sulianik ukkataqartussanik pilersitsineq.
  • 13. Kalaallit Nunaanni Pinerluttunik Isumaginnittuni kinguaassiutitigut pinerluuteqarsimasunut atatillugu suliniuteqarnermik pilersitsineq.
  • 14. Nuummi Pinerluuteqarsimasunut Inissiisarfimmi katsorsaavimmik pilersitsineq.
  • 15. Kalaallit Nunaanni Pinerluttunik Isumaginnittut Katsorsaasinnaasunut ilanngunnerat.
  • 16. Kannguttaatsuliorsimasut pineqaatissiissuteqarfigineqareernermi kingorna imaluunniiit eqqartuussaasimannginneranni katsorsaavimmik pilersitsineq.