Assigiinngitsutigut siooranartut Mette Frederiksenip nunani avannarlerni suleqatinilu oqaluuserissagaat

Internetikkut attaveqaatitigut sillimanissaq killissamillu qaangiilluni pinerluttuliortarnerit ministeriunerup Stockholmimi ilaatigut eqqartussavai.
Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa 77-issaannik ataatsimiinnerat Stockholmimi. Assi © : Terje Bendiksby/NTB/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
oktobarip 28-at 2025 07:24

Danskit ministeriunerat Mette Frederiksen (S) Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa Stockholmimi marlunngornermi 77-issaanni ataatsimiinnerannut peqataassaaq. Piffissami politikkikkut akerleriiffiusumi sorsuffiusumilu nunat avannarliit suleqatigiinnerisa piorsarneqarnissaa ataatsimiinnermi oqaluuserissavaa.

Ilaatigut pineqarput assigiinngitsutigut navianartorsiortitsinerit, upalungaarsimanerup nukittorsarneqarnissaa, meeqqat inuusuttullu internetikkut attaveqaatitigut illersorneqarnissaat aamma killissamik qaangiilluni pinerluttuliortarnerup qanoq akiorneqarsinnaanera.

- Nunani avannarlerni isumannaallisaanikkut unamminiagassaqartilluta ataatsimoorpugut. Immitsinnut tunngaviusumik tatigeqatigiinnitsigut atatqatigiippugut.

- Nunalli Avannarliit toqqissisimanartuunerat taamaattussaaginnartitaanngilaq.
Nunat avannarliit Europami pingaarutilimmik inissisimaffeqarput Ruslandimut killeqarfeqarlutik, Issittumullu tunngatillugu annertuumik soqutigisaqartuullutik. Tamanna pisussaaffiliivoq. Ineriartorneq malinnaaffigiinnarnagu aamma ilusilersortariaqarparput, Mette Frederiksen tusagassiuutinut nalunaarummi oqarpoq.

EU-p kommissioniata siulittaasua Ursula von der Leyen ataatsimeeqataassaaq.

Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivinut ilaasortaapput Danmark, Sverige, Norge, Finland, Island, Kalaallit Nunaat, Savalimmiut Ålandilu.

Nunarput peqataassanngitsoq

Mette Frederiksenip Savalimmiuni lagmandi Aksel V. Johannesen peqatigalugu 2026-mi qallunaat savalimmiormiullu Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivini siulittaasoqatigiinnissamik pilersaarutaat Stockholmimi ataatsimiinnermi aamma saqqummiutissavaa.

Ruslandip 2022-mi Ukrainemik tiguaanerata kingorna isumannaallisaanissaq upalungaarsimanerlu tassani sammineqangaatsiassapput. Aamma ministeriunerup nunani avannarlerni siooranartorsiornerit assigiinngitsut, ilaatigut eqqunngitsumik paasissutissiisarneq akiorniarlugu iliuuseqartoqarnera, eqqartorumaarpai.

Nunarput siulittaasuuffimmi peqataanngilaq, nunatta Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivini politikkikkut peqataajunnaarluni aalajangersimanera pissutigalugu. Kalaallit pingaartinneqanngitsutut misigimmata tamanna pivoq.

/ritzau/