Aqqutaa ajornakusuulaarsimavoq Ailili sikkilinik ingerlasinnaaleqqippoq

Sikkilinik nuannarisaqartut tuniniaasartullu sikkilit innaallagiatortut akuerisaassanersut inerteqqutaassanersulluunniit aaqqiivigineqarmat naammagisimaarput.
Aili Lage Labansenip sikkilini innaallagiatortoq ukiuni pingasuni pigaa, taannalu sila qanorluunniit ikkaluaraangat atortarpaa. Assi © : KNR / Johasinnguaq Olsen
juunip 06-at 2024 07:36

“Sikkilera nuannareqaara” danskit meeqqanut erinarsuummi erinarsortarput, Aili Lage Labansenilu aamma taama misigisimavoq.

Pingaartumik sikkiliminit innaallagiatortumit Nuummi aqqusinertigut ingerlaarnermini saniatigut ikiorneqarsinnaatilluni.

- Sikkilit innaallagiartortut atorlugit qummukajaakkoortilluni ilungersornannginnerunera pitsaaqutigaa. Qummukajaarpassuaqarpugummi anorlertarlunilu, taanna oqarpoq.

Sikkilit innaallagiatortut nunatsinni akuerisaaleqqittut ataasinngormat paasinarsimavoq. Oqartussammi sikkilit innaallagiatortut arlallit inatsisinut unioqqutitsisut 2023-mi oktobarimi paasivaat.

Aili Lage Labansenip sikkiliminik atuisinnaaleqqinnini nuannaarutigaa. Taassuma naak biileqaraluarluni sikkini nuannarinerullugu oqaatigaa.

Taassuma sikkilini innaallagiatortoq ukiuni pingasuni pigaa, taannalu sila qanorluunniit ikkaluaraangat atortarpaa.

- Assorsuaq iluaraara. Ingammik illoqarfimmi soorlu Nuummi, ullaakkut ualikkullu sisamat missaani biilit tunuleriaaterujussuartaramik, taanna oqarpoq, nangillunilu:

- Avatangiisinut pitsaasuummat, nalinginnaasumiillu timigissarnerusinnaagama.

Sikkileerniarlu aamma nuannaartoq

Aili Lage Labansen nuannaangaatsiartuni kisimiinngilaq.

Nuummi sikkileerniap Morten Heilmannip malittarisassat nutaat aamma nuannaarutigai.

Taassuma sikkilit innaallagiatortut siulliit nunatsinnut ukiut 15-it matuma siorna tikissimasut nassuiaatigaa, taakkuli atorneqarnissaannut malittarisassaat ersarippallaarsimanngillat.

- Pisisartugut sikkilersinnaalersut oqarfigisinnaaleratsigit iluartorujussuuvoq. Sikkilertoqaqqusaajuaannarpoq, kisianni nalorninalaartumiinnikuugami. Taamaammat soqqusaanerluta aalajangiiffigineqarmat iluaqaaq. 

Taassuma motori 750 wattiusinnaanera pingaartumik nuannaarutigaa, nunatsinnimi Europami sumiiffinnit allanit amerlanertigut sikkilinik innaallagiatortunik 250-imik watteqartunik atuiffiusunit sakkortunerulaartumik motoreqarnissaq pisariaqartinneqarpoq.

Morten Heilmannip sikkilinik innaallagiatortunik tikisitsinissaq qilanaaraa. Assi © : KNR / Johasinnguaq Olsen

Akuerisaanissaanut malittarisassaqartoq

Naak sikkilivit innaallagiatortup atornissaanut ilerasuutissaqanngikkaluarlutit sikkilip akuerisaanissaanut arlalinnik suli piumasaqaateqarpoq.

  • Cykeli ataasiinnarmik motooreqarsinnaavoq.
  • Taamaallaat tukkartortilluni motoori ikiuutissaaq, taamaattoq 6 km/t tikillugu ikiuuteqarsinnaavoq (pisuttutut sukkatigisoq).
  • Motoori annerpaamik 750 watt-inik sakkortussuseqassaaq.
  • 25 km/t tikillugu motoori taamaallaat ikiuussinnaassaaq.
  • Bremsinut, qullernut, atortunullu allanut tunngatillugu nalinginnaasumik sikkilinut malittarisassat atuutissapput.
  • Cykelertoq cykelertilluni niaquarnaveeqquteqassaaq

Løbehjulit innaallagiatortut inatsisitigut akuerisaalernissaannut aamma kissaateqartoqarnikuuvoq. Taannali suli akuerineqanngilaq, kisianni ‘kingusinnerusukkut allannguummi ilanngunneqarumaartut’, naalakkersuisoqarfik allappoq.