Amerikamiut immikkut ilisimasallit DR-ip oqaluttuaanut maanna qisuariarput

Kalaallit Nunaata ajornartoornerani sakkutooqarnikkut piareersarnerit DR-ip oqaluttuaani ersersinneqartut, pisariaqartutut kisiannili qaqutigoortutut Amerikamiut immikkut ilisimasallit taavaat.
Mittarfiit qaartartumeerneqarpata Kalaallit Nunaat Danmarkilu kinguariaannaasut tamannalu 'kingunerluuteqarujussuarsinnaasoq', issittumi isumannaallisaanermut immikkut ilisimasalik ilisimaneqarluartoq Iris Ferguson oqarpoq. Assi © : Markus Valentin / KNR
marsip 22-at 2026 09:41

Januarimi pisut, Danmarki iligisanilu Nunarput Amerikamiit tiguarneqarniarneqassappat illlersornissaanut piareersarnerat pillugu, Danmarks Radio ungasinngitsukkut oqaluttualioqqippoq.

Kinaassutsiminnik isertuussisut, ikinnerpaamik aqqaneq-marluk oqaluttuaat tunngavigalugit, sakkutooqarnikkut saassussinissamut piareersartoqarpoq.

Danmarkimi Kunngeqarfiup Amerikamiut tikinnissaat pinaveersaartinniarlugit, Nuummi Kangerlussuarmilu mittarfiit qaartinnissaat pilersaarusiorpaat.

Nunarsuarmi nuna pissaaneqarnerpaamit saassunneqarnissamut piareersimanissaq anguniarlugu, Danskit aammik sillimmateqarfianiit nunatsinnut assartuisoqarpoq.

Europamiut iligisaat soorlu Frankrig, amerikamiunik tiguaaniartoqarnissaanut, sakkutooqarnikkut pisinnaasartik tamaat tapersersuinissaminut piareersimavoq.

Paasissutissat taakku tunngavigalugit, KNR-ip danskinik immikkut ilisimasalinnik ilanngutassiaq pillugu oqaloqateqarput, taakkulu danskit naalagaaffiat saqqummiussinera piaarinaatsoornerunngitsoq naliliipput.

Ilungersunarneranut ersiutit

Pisoq ataatsimut isiginiarniarlugu USA-mut saatsinneqarpoq, tassani KNR-ip issittumi isumannaallisaanermi sunniuteqarluartut pingasut, DR-ip oqaluttuamik saqqummeeqqinnera pillugu isummersortitsipput.

Paasissutissat eqqortuunissaat eqqarsaatigalugu, oqaluttuartut tamarmik, Kunngeqarfiup pisumi iliuusaa pisariaqarnerarlugulu silatusaarnerarlugu isumaqataapput.

Rebecca Pincus, issittumi isumannaallisaanermut immikkut ilisimasalik, Foreign Policy Research Institute-mut atassuteqartoq naapertorlugu, Trumpip aqutsisoqarfiata iliuusaa qanoq pimoorunneqartiginersoq ilanngutassiap takutippaa.

Sorsunnissamut piareersarneq tamatumunngalusungiusarneq nutaarsiassaanngivissoq, taanna oqaluttuarpoq.

USA-p Kalaallit Nunaannut tunngatillugu sakkutooqarnikkut iliuuseqartinnginnissaanut, Europap Canadallu periarfissaq immikkorluinnaq ittoq atorniaraat, issittumi isumannaallisaanermut politikkimik immikkut ilisimasalik Marisol Maddox isumaqarpoq. Assi © : Markus Valentin / KNR

Maluginiagali tassaavoq aak ilumoortoq nunatsinnut timmisartuunneqartoq.

Taamaaliorneq allarluinnarmut atasoq, Rebecca Pincus oqarpoq. Taanna issitoq pillugu USA-mi ilisimatusarfimmi pisortaasimavoq USA-milu imaatigut sorsuunermut ilinniarfimmi ilinniartitsisarsimalluni.

- Ammik pilersuutissaviit atorneqarlutik nuunneqartarnerat sunbgiusarnermit nalinginnaasumit isumakuluuteqarnerunermik piareersarnerunermilluunniit tikkuussivoq, aammik pilersuutissat killeaqrtarmata. Sungiusarnermi aajusaartitamik pissarsinissaq ajornanngissaqaaq.

Aavimmik nassataqarnerup sorsunnissamut pisarnertut sungiusarnermiit ilungersunarnerusumik oqaluuserisaqarneq ersersikkaa tanna oqarpoq.

Isumaqatigiinngitsut

Taamaakkaluartorli immikkut ilisimasallit oqalutttuamik pisunut oqaluttuallu sooq piffssami tassani saqummersineqarnerannut naliliineri assigiinngissuteqarput.

Europa Canadalu USA-mut nunatsinnut tunngasunik iliuuseqatsaaliuinissamut qaqutigoortumik atorluaaniarsarisut, Marisol Maddox isumaqarpoq. Taanna issitumi isumannaatsuunissamut immikkut ilisimasaliuvoq aamma Dartmouth Universityp Dickey Center iani issittumi pissutsinik ilisimatusarfimmi ilisimattusartuujuvoq misilittagartooq.

Iranimi kissaatigisatut pisoqanngimmat USA-lu piffissami staassani aamma Cubamut isiginiarmat,imaassinnavoq USA-p nunatsinnut sakkutuulersornerunissamut nukissaasa politikkikkullu periarfissasa killeqaleriataarnerat Europap Canadallu atorluarniasarigaat.

Ilaatigut Amerikamiut nukissornialissagaluarpata akiuukkumaarnerminnik erseqqisaaanermikkut tamanna nukingerlutik iluatsinniaraat, taanna isumaqarpoq.

- Isertuussanik taakkuninnga saqqiummiussineq asuliinnaanngippat tupaallassanngilanga, Kunngeqarfik Danmarkip aqqutitigut assigiinngitsutigut Kalaallit Nunaata sumilluunniit nukissorfiginiarneqalissagaluarpat illersornissaanut piginnaanini piumassuseqarninilu ersersinniarsimassammagu, taanna oqarpoq.

Tassa anusinngorsaaneq, Kalaallit Nunaannut sakkutuunik isaatitsineq puiuminassangatillugu akersuufiussangatinnaguluunniit Amerikamiut ilimasuutigisinnaasaannik apeqqusiisoq.

- Taamaaliornikkut USA-p Kalaallit Nunaannut tunngatillugu sakkutuulersorneq toqqaraluarunikku naammagisimaarsinnasaminniit pilliuteqarnerunissamik paasinninnerat sakkortusarniarpaat.

DR-ip tusarfii naapertorlugit qallunaat iligisallu sakkutuui januaarimi aaqqiagiinngissuteqarnerup nalaani tikittut, USA-p sakkutuuinut mitsitsiniarlutik Nuummi Kangerlussuarmilu mittarfinnik qaartiterinissamut piareersimapput. Assi © : Markus Valentin / KNR

Oqaluttuat piffissami tassani saqqummersinneqarnerat aamma Trumpip Iranimut saassussinissamik aaalajangernerata Ruslandimullu pillaatit atorunnaarsinneqarnerisa tavalu Folketingimut qinerseqajaanerup malitsigisaanik NATO-mi ilaasortat akornanni aaqqiagiinngeqajaanermut attumassuteqarsinnapput.

Mittarfinnik qaartitsinissamut pilersaarutit eqqumiigineqartut

Iris Ferguson University of Pennsylvaniap Washington D.C.-imi immikkoortortaqarfiani ilisimatusartutut tikeraartaavoq.

Taanna Issittumi sillimaniarnermik politikkimik atorfilittut Bidenip præsidentiunerani Trumpillu siullermik præsidentiunerani suliaqarpoq.

DR-ip oqaluttuaata imaa qanoq eqqortuutiginera nalileruminaattoq, iliuuserineqartutulli allaaserineqartut sakkutooqarnikkut sungiusarnerni nalinginnaasuusut, taanna oqarpoq.

Mittarfinnilli qaartitsinissamut paasissutissat nalinginnaanngitsut taanna isumaqarpoq.

- Taama pilersaaruteqartoqarsimanera eqqortortaqarpat, taava mittarfimmik qaartitsineq piffiup qimannissaanut pilersornissaanullu unammillernartortaqartitsilissaaq, taanna oqarpoq.

- Allat tikinnissaannut qunutitsilernissaata saniatigut najugalinnut kingunerluuteqartupilussuussaaq, taanna oqarpoq, ilanngullugulu oqarluni, atortussat timmisartukkut assartorneqarajuttartut.

Ingammik Kalaallit Nunaanni, nunatsinnimi soorlu Nuummi Kangerlussuarmilu mittarfiit pingaaruteqarluinnarput.

- Oqaluttuap qanoq eqqortortaqartiginera oqaatigiuminaappoq, attaveqaatersuutinilli arlaatigut aserorterineq kingunerluuteqartupilussuussaaq, Iris Ferguson oqarpoq. 

Attaveqaatersuutinik pingaaruteqarluinnartunik saassussisunut pisariaqartinneqartunik innarliinissaq illersornissamut periusissiortunut qitiusartoq, amerikamiunullu akornutaassasoq Marisol Maddoxip Rebecca Pincusillu erseqqissaatigaat.

- Pisariaqassappat, Issittumi piffinni allani ikaartarfinnik sorsunnermut atatillugu qaartitsinissamik imaqartunik assingusunik pilersaaruteqarpoq, Marisoq Maddox KNR-imut oqarpoq.