Eqqartuussusisut suaaruteqartut: Akissarsianut nutaamik isumaqatigiissuteqarnissarput pisariaqartilluinnarparput
Pinerluttuliornermi suliat peqqarniilligaluttuinnartut, eqqartuunneqarsimasut naapittarneri suliamillu suliarinninnissaannut piffissaasuaneq.
Nunatsinni eqqartuussisut nalaattagaasa ilagiinnarpaat. Tamakkulu akissarsiat qaffasinnerunissaannik sulinermilu atugassarititaasunik pitsaanerunissaannik kinguneqartariaqartut, Eqqartuussisut peqatigiiffiat, Eqqartuussisoq, isumaqarpoq.
Kalaallit folketingimut ilaasortaatitaanut allakkami taama allassimavoq.
Eqqartuussisut nunatsinni naalagaaffiup tjenestemandiinut akissarsiat pillugit nutaamik isumaqatigiinniarnerit siornali unittoorsimanerat isumatsassimaarutigaat. Eqqartuussisullu akissarsiaannut tunngatillugu taakku isumaqatigiissutaat ukiuni 13-ini nutartersimanngillat.
- Ilaatigut puiorneqartarluta peqatigiiffitsinnit misigisimavugut, Eqqartuussisumi siulittaasoq, Pia Hjort Andersen, politikerinut allakkamini oqarpoq.
Peqatigiiffik: Sulinermi atugassarititaasut Danmarkimi eqqartuussisunit sakkortunerusut
Eqqartuussisut nunatsinni naalagaaffiup tjenestemandiisa ataanniipput. Nunatsinni naalagaaffiup tjenestemandii tjenestemandit Danmarkimi sulisut isumaqatigiissutaanniinnatik danskit naalagaaffianut allamik ullumikkut isumaqatigiissuteqarput.
Eqqartuussisullu akissarsiarinnerunissaannut sulinermilu atugassarititaasut pitsaanerunissaannut pissutissaqarluartoq, eqqartuussisut peqatigiiffiat isumaqarpoq. Nunatsinni eqqartuussisunut atugassarititaasut Danmarkimi eqqartuussisutut suliffimmit assigiinngitsorpassuartigut sakkortunerungaatsiarput.
Siullertut nunatsinni eqqartuussisunngortinneqarsinnaasut aqqaneq-marluinnaapput, taakkulu suliat inatsisinut tamanut tunngasut suliarisartussaavaat – Danmarkimili eqqartuussisut amerlanertigut ataasiinnarmik ikittuinnarnilluunniit immikkut sammisaqartarput.
- Maani nunatsinni eqqartuussisut suliat assigiinngitsut tamarmik suliarisarpagut, inatsisillu nutaat malillugit suliaqarnissarput suliallu tamarmik sammilluinnarlugit suliarisinnaassagivut naatsorsuutigineqarluni, siulittaasoq, Pia Hjort Andersen allakkami oqarpoq.
Danmarkimi eqqartuussisut inatsisilerinermik kandidatitut ilinniagaqaqqaarlutik illoqarfiup eqqartuussiviani eqqartuussisutut ukiuni pingasuni ilikkamik aallartitsisinnaapput. Nunatsinni eqqartuussisunngorniaraanni eqqartuussisut ukiuni marlunni ilinniagaqarnissaq pisariaqarpoq.
Ilinniakkalli taakku marluk assigiinngissusaat nunatsinni eqqartuussisup Danmarkimilu illoqarfiup eqqartuussisuata akissarsiaasa assiginngissutaannik nassuiaanissamut naammanngitsut, Pia Hjort Andersen isumaqarpoq.
- Uagut ilinniarfipput inatsisilerinerujussuuvoq. Sakkortuvoq, suliassaqarfiillu assigiinngitsut tamarmik suliaqarfigisarlugillu inatsisinik ullut tamaasa suliaqartarpugut, nikanaratalu.
Tamatuma saniatigut nunatsinni eqqartuussisorpassuit suliami eqqartuusseqataaffigisimasaminnit aporaaffigineqarneq aarlerinerlu nalaattarpaat.
- Inuiaqatigiinni ikittunnguulluta imminut ilisarisimavugut. Taamaammat assersuutigalugu ilaquttagut illoqarfimmeeqatigitillugit inummik eqqartuussimasatsinnik imaluunniit eqqartuussivimmit angajoqqaatut oqartussaaffeqarunnaartissimasatsinnik naapitseratarsinnaasarpugut, Pia Hjort Andersen oqarpoq.
Eqqartuussisullu sulinngiffeqarnissaminnut immikkut katersinatik nunatsinni angalangaatsiartarput.
Taamaammat akissaateqarfimmi qaffaasoqarnissaa, sulinermi angalanerup kingunerani taarsiutitut sulinngiffeqartoqarsinnaalernissaa, ukiullu aappaata tamaasa sulinngiffeqarnermi angalanissamut akiliutitittarnerup ukiut tamaasaalernissaa kissaatigaa.
Tamatuma saniatigut Nuummi aamma Eqqartuussisoqarfik Qaasuitsumi eqqartuussisutut atuuffiit ikippallaartut peqatigiiffik isumaqarpoq.
Isumaqatigiinniarnerit sivisussusaat ilisimaneqanngitsoq
Eqqartuussisulli isumatsassimangaartuni kisimiinngillat.
Taakkumi naalagaaffiup nunatsinni tjenestemandiisa sinnerinut, 2020-mili akissarsianut atatillugu nutaamik isumaqatigiissuteqartoqarnissaanut utaqqisunut ilaapput.
Pingaartumik pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut politiillu ukkatarineqarnikuupput, kisianni piffissaq tamakkerlugu atuuffiit 250-it missaanniittut pineqarput.
Nunatsinni naalagaaffiup tjenestemandiinut nutaamik isumaqatigiissuteqarniarnerit unittooqqasut Folketingimi Akissarsiat pillugit isumalioqatigiissitamut siorna aasakkulli ingerlanneqarnikuuvoq.
Matumani politikerit sulinermilu peqatigiiffinnit aallartitat isumaqatigiinniarnerit qanoq inerneqarnissaannut isumaqarnerminnik naliliinermik Danmarkimi akileraartarnermut ministereqarfimmut tunniussaqassapput.
Danmarkimi Aningaasaqarnermut ministereqarfiup ataani Sulisoqarnermut Piginnaasaqarnermullu aqutsisoqarfik Akissarsianut isumalioqatigiissitamut aggersaasussaavoq. Aqutsisoqarfiulli oqarnera naapertorlugu oqaluuserinninnissamut suli ulluliisoqanngilaq.
Tamanna nunatsinni tjenestemandit sinnerlugit naalagaaffimmut isumaqatigiinniartumit, isumaqatigiinniaqatigiiffimmit SKAF-imit uppernarsarneqarpoq.