Naalakkersuisut: Kalaallit Nunaanni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut pillugit isumaqatigiinniarnerit eqqaamallugit
Isumaqatigiinniarnerit unittooqqapput, Kalaallit Nunaannilu pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmi sulisut qimarrannissaannut aarlerinartoqarpoq.
Parnaarussiviit kattuffianni siulittaasoq, Bo Yde Sørensen siorna juulimi taama oqarpoq. Tamatuma kingorna allanngortoqanngilaq.
Aatsitassanut inatsiseqarnermullu naalakkersuisoq, Aqqaluaq B. Egede (IA) aamma aningaasanut naligiissitaanermullu naalakkersuisoq, Naaja H. Nathanielsen (IA) danskit naalakkersuisuinut maanna eqqaasitsissuteqarput.
Taakku danskit inatsiseqarnermut ministeriannut, Peter Hummelgaardimut (S) allakkatigut Mette Frederiksenip naalakkersuisuutitarisimasaata inatsiseqarnermut ministeriusimasup, Nick Hækkerupip (S) akissarsianik atuutiinnalertussamik qaffaanissamik ersarissumik neriorsuuteqarnera eqqaasitsissutigaat.
- Inatsiseqarnermut ministeri tassani pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut aningaasanit agguagassanit akissarsiaasa qaffanneqarneranik qulakkeerinermik atorunnaarsitsinissamut periarfissamik takusaqarsinnaannginnerarpoq, allakkami allassimavoq.
Allatut oqaatigalugu: Taamani inatsiseqarnermut ministeriusup, nunatsinni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut akissarsiaasa qaffaqqaannarnissaat neriorsuutiginikuuaa.
Naalakkersuisut marluk naalagaaffiup sulisuisa sulinerat nunatsinniikkuni Danmarkimiikkaluaruniluunniit assigiimmik akissarsiaqartariaqartut allakkaminni aamma oqaatigaat.
- Naalagaaffimmi oqartussani assigiinni sulisut naligiimmik akissarsiaqarnerata atuutilersinneqarnissaa aamma nunatsinni maani politiini atugassarititaasut akornakusoortut akissarsiaannut naleqqussarneqarnissaat pissusissamisoortoq, Naalakkerusisut tunngaviusumik isumaraat.
Akissarsianik qaffaaneq inissiisarfinni nakkutilliisunut annassutaasoq
2019-imi Folketingimi amerlanerussuteqartut nunatsinni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut akissarsiaat qaffangaatsiartippaat. Tamanna 2023-mut atuuttumik immikkut ittumik isumaqatigiissuteqartoqarneratigut pivoq.
Naalagaaffiup tjenestemandiinut tamanut, matumani pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut aamma ilanngullugit nutaamik isumaqatigiinniarnerit 2022-mi aallartipput.
Naatsumik oqaatigalugu danskit naalagaaffiata isumaqatigiinniartullu akissarsiassat qanoq agguataarneqarnissaat, matumani pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisunut akissarsianut tapigitinneqartoq ingerlatiinnarneqassanersoq isumaqatigiinngissutigaat.
Suliaq Folketingimi Akissarsiat pillugit siunnersuisoqatigiinnut maanna tunniunneqarpoq, taakkulu suliamut tunngatillugu qanoq isiginninnerminnik danskit akileraartarnermut ministerianut oqaaseqaateqassapput. KNR-illi paasisai naapertorlugit tassanga suli oqaaseqaateqartoqanngilaq.
Naalakkersuisulli akissarsianut tapip atuuttuaannartunngortinneqarnissaa pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni pissutsinut atatillugu pingaaruteqarluinnarsoraat.
- Nunatsinni Pinerluttunik Isumaginnittoqarfiup oqarnera naapertorlugu akissarsianut tapeq pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut amigaataangaatsiarnerannut allannguilluni, pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni tamani sulisut tamakkiisunngupajaarlugit allanngorarpallaarunnaarsippai, tamannalu aamma sulisuusimasut nunatsinni Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmut sulileqqinniarlutik qinnuteqarnerannik aamma kinguneqarsimavoq. Tamanna ajunngilluinnartuvoq, danskit inatsiseqarnermut ministeriannut allakkami allassimavoq.