Aki-Matilda Høegh-Dam folketingimi oqallinnerup kingorna: Oqallinneq danskisut ingerlanneqarpat kikkut tamarmik malinnaasinnaanngillat

Aki-Matilda Høegh-Dam Folketingip ataatsimiittarfiata oqaaseqartarfianit kalaallisut oqalugiarniarluni aalajangermat tamanna politikerit allat akornanni aalassassutaavoq. Naalagaaffeqatigiinni Danmarkip piumasaaniittuaannartoqarneranik takutitsiniarluni taama aalajangerpoq.
Aki-Matilda Høegh-Dam Folketingimi kalaallisut oqalunniarluni ullumi aalajangerpoq, taassuma kalaallit danskisut oqalussinnaanngitsut oqallinnermut imminnut aamma tunngassuteqartumut malinnaasinnaanissaat pingaartuusoraa. Assi © : Siumut i Folketinget
maajip 12-at 2023 17:11

Folketingimi naalagaaffeqatigiinnerup unammillernartuisa siunissaalu pillugit ukiumoortumik oqaluuserinnittoqarnerani Aki-Matilda Høegh-Dam Siumumeersoq kalaallisuinnaq oqalunniartoq ukkatarineqangaatsiarpoq.

Nunatsinni innuttaasut danskisut paasisinnaanngitsoq oqallinnermut imminnut tungnassuteqartumut malinnaasinnaanngitsut taassuma tunngavilersuutigaa.

Aki-Matildap oqalugiarnini naalagaaffeqatigiinnermik taaguummik danskinit nunasiaateqarnerup nalaani takorluukkatut tunngavilersorpaa.

- Politikkikkut piviusoq naalakkersuisuni ingerlatsineq ullumi atorneqartoq nunasiaateqarnerup nalaani ilusilersorneqarpoq, taanna oqarpoq, nangillunilu:

- Ukiuni kingullerni inunnut kalaallinut kanngunarsaanerit Danmarkimit isertuunneqartut saqqummeraraluttuinnarput. Isertugaatit, inuiannik toqaraaneq, inatsisitigut naqisimanninneq, inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsinerit aningaasanik akilersuutitsinnik sipaarniaannarluni.

Folketingip ataatsimiittarfiani pakatsisoqartoq

Aki-Matilda Høegh-Damip oqaaseqartartutut oqaligiarnermi kingonra folketingimi ilaasortat apeqqutaat kalaallisut akiniarlugit aamma aalajangerpoq, tamannalu folketingimut ilaasortap, Karsten Høngep SF-imeersup pakatsissutigaa.

- Kalaallit tusagassiorfiini atorneqartussaanera piinnarlugu akuuinnarnianngilanga, Hønge oqarpoq.

Aki-Matilda Høegh-Damilu oqaaseqartarfimmit tassunga akivoq kalaallit tamarmik Folketingip ataatsimiittarfianni oqaluuserineqartut imminnut toqqaannartumik tunngassuteqaraluartut aamma paasisinnaanngikkaat.

Kikkut tamarmik oqallinnermi malinnaasinnaanngitsut

Taassuma danskit naalagaaffiata kalaallinut inunnut iliuuseqarnerat oqalugiarnermini isornartorsiorpaa. Taassumalu folketingimi suleqatimi qanoq oqarnini paasisinnaanngikkaat ernumassutiginngilaa.

- Oqaatigisakka nutaartaqanngillat, taanna KNR-imut oqarpoq, nangillunilu:

- Naalagaaffeqatigiit pillugit oqlalinnerni kingullerni pingasunit sisamanut assinganik oqaaseqartarpunga. Uangali Danmarkip nunatut angissusaata ilarujussuaniittut tamarmik Folketingimi oqallinnermi suut oqaluuserineqarnerannut malinnaasinnaannginnerat ernumassutigineruara. Tamannalu pingaarnerusoralugulu ajornartorsiutaanerusoraara, taanna oqarpoq.

Naalli Folketingimi oqaaseqartarfimmit danskisut oqalunnissaq nalinginnaanerugaluartoq Folketingimi oqaaseqartarfimmit oqaatsit suut atorlugit oqaluttoqarnissaanut malittarisassaqanngilaq.