USA Ruslandimit Kinamiillu siooranartut pinngitsoortinniarlugit sakkutooqarnikkut issittumi annertusaaniartoq

Ruslandip Kinallu nunatsinni Issittumilu piginnaasaqarnerutinniarnagit nakkutilliinerunissaq, sakkutuunik sungiusaanerit amerlanerusut, NATO-llu siammasinnerusumik suleqatiginissaa USA-p Issittoq pillugu periusissiaani nutaami anguniagaqarfiuvoq.
USA Issittumi nunakkut, immakkut silaannakkullu siunissami nakkutilliinerorusuppoq. Amerikamiut timmisartuminnik sermersuarmut minnissamik maajimi sungiusarneranni assilisaavoq. Assi © : Air Force Master Sgt. Jamie Spaulding
juulip 24-at 2024 11:03

Ruslandip Kinallu iliuuseqarsinnaanissaat pinngitsoortinniarlugu, sakkutooqarneq Issittumi annertusarneqartariaqarpoq.

Taakku USA-p issittoq pillugu periusissiaani nutaami nunap illersornissaqarfiata ippassaq saqqummiussaani pingaarnertut oqariartuutigineqarput.

Issittormi siooranartoqarfiunerujartortoq, Washington D.C.-imi Hudson Institutemi ilisimatusartuuneq Liselotte Odgaard oqarpoq.

- Rusland Issittumi sakkutooqarnikkut ukiuni kingullerni qulini annertusaavoq Kinalu suleqatigalugu aningaasaqarnermut pilersaarusiornermullu tunngasuni inerisaalluni. Nunat NATO-mut ilaasortat taakkunani taama siuarsimatiginngillat. USA-p periusissiaa piffissami iliuuseqartariaqarnermik nassueruteqarfiusumi saqqummiunneqarpoq.

Rusland Issittumi iliuuseqarsinnaavallaartoq, tamannalu ingammik USA-mut siooranartuusoq, ilisimatusartuuneq oqarpoq.

- Soorlu assersuutigiinnarlugu Kalaallit Nunaata qulaani silaannarmi naammattumik nakkutilliisoqanngilaq. Rusland missilimik atomitortumik qaartartutalimmik amerikap nunavittaanut saassussissagaluarpat, missili Kalaallit Nunaata silaannartaatiguussagunarpoq. Tassalu USA-p tamaat isumannaassusaanut toqqaannartumik siooranartoqarpoq.

Issittumi periusissaq 2019-imiilli aatsaat siullermeerluni nutarterneqarpoq. Assi © : Thor Bill / KNR

Taamatuttaarlu russit aqqartartui atomitortut paasineqaratik tunup sineriaa sinerlugu USA-mut qanillivallaarsinnaapput.

- Nunat soorlu Norge Danmarkilu aqqartartunik ujaasisinnaasunik malinnaasinnaasunillu sorsuutinik umiarsuaqanngillat. Taamaammat malugineqarnatik aqqartartut Barentip imartaatigooriarlutik Svalbard saneqquteriarlugu Kalaallit Nunaata kangiani sikup ataatigoorlutik Atlantikup imartaanukarsinnaanissaminnut periarfissaqarluarput, Liselotte Odgaard oqarpoq.

Avatangiisitsinni susoqarnera ilisimasariaqarparput

Taamaammat USA-p Issittumi nakkutilliinerunissaq kissaatigigaa periusissiami nutaami atuarneqarsinnaavoq. Tamanna nunami radarit qaammataasiallu atorlugit taavalu imaatigut naakkutilliinikkut anguniarneqarniarpoq.

Aamma nunarput taama pilersaaruteqarfiusoq, ilisimatusartuuneq Liselotte Odgaard naliliivoq.

- Russit Kalaallit Nunaata qanittuani kangerluinilu angalasareerput. Paasineqanngiinnartarput. Taamaammat Russit aqqartartutik Kalaallit Nunaata kangerluini qanoq toqqoqqatiginiarsaritigineraat Kalaallit Nunaatalu kangiata sineriaata eqqaatigut qanoq ingerlaartiginersut paasisaqarluarfigissallugu pitsaanerussaaq.

Ruslandi missilimik atomitortumik qaartartutalimmik saassussissagaluarpat, missili Kalaallit Nunaata silaannaatiguussagunarpoq.

- Ruslandip tassaniinnerata ilisimaneqarneranik takussusiinissaq USA-p inassutigaa. Taamaalillutik malunnanngitsumik aserorteriinnarsinnaanavianngillat saassusseriaannaanatillu. Massakkullu taamaattoqariaannaavoq, nunammi arlaannaalluunniit naammattumik nakkutilliinissamut piginnaasaqanngillat, taanna oqarpoq.

Sulinerlu aallartereerpoq. USA-p Pituffik Space Basemi ukiuni tulliuttuni aningaasaleerujussuarniarluni nalunaarutigereerpaa. Ilanngullugu Danmark illersornissaq pillugu isumaqatigiinnermut atatillugu ilaatigut timmisartuaqqanut ungasianit aqunneqartartunut aningaasanik jannuaarimi immikkoortitsinikuuvoq.

USA kisimiissinnaanngitsoq

Periusissiami nutaami pingaarutilittut eqqaaneqartup aappaa tassaavoq suleqatigiinneq. USA-mi sakkutooqarnikkut Issittumi annertusaasuni kisimiissinnaananilu kisimiikkusunngilaq.

Nunallu soorlu Danmark, Norge Canadalu suleqataasariaqartut, Liselotte Odgaardip oqaatigaa.

- USA-p suliassaq tamaat naammassiniarnavianngilaa. Taakkuami nunat NATO-mut ilaasortat taperseeqataatikkusuppaat, akilingassanillu akileeqataatittarusullugit.

USA-p ilaatigut kissaatigaa, sakkutuunik Issittumi sungiusaanerit siunissami amerlanerulissasut. Danskit amerikamiullu immikkut misilittagallit Mestersvigimi marsip qaammataani sungiusarneqarput. Assi © : Army Spc. Andrew Estrada / U.S. Department of Defense

Taakkua saniatigut nunat NATO-mut ilaasortat Issittumi najuunnerat ersersilluarniarlugu nunanit tamalaanit sakkutuut Issittumi sungiusarneqartassapput.

USA-mmi nunat allat sillimaniarnerannik kisimiilluni isumagisaqannginnissaa pingaaruteqartoq, ilisimatusartuuneq oqarpoq.

- USA-mi Ruslandip qanittuani najuunnerulissaguni siooranartunik annertusiartuaartitsissaaq. Rusland ernumavoq, nunaniillu NATO-mut ilaasortanit ungusimaneqartutut misigisimalluni. Taamaammat kikkut sumukartinneqassanersut mianersuunneqartariaqarpoq. Nunat minnerit imartaqarfinni nakkutilliisuuppata pitsaanerpaassaaq, Liselotte Odgaard oqarpoq.