USA-p Danmarkimi aallartitaqarfimmini sulisut Trump nunarpullu pillugit allagaatinik piumasaqarfigai

USA-p nunanut allanut ministereqarfia Danmarkimi aallartitaqarfimmeersumut allagaatinik e-mailinillu nammineq pigisanik tunniusseqqusivoq.
Jørgen Boassen (saamerleq) aamma Trump juniori (talerperleq) Nuummi Hans Egedep eqqaassutissaata saavani. Assi © : Emil Stach/Arctic Creative/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
juulip 04-at 2025 09:18
Nutserisoq Tabetha Kreutzmann

USA-p Københavnimi aallartitaqarfiani Nuummilu konsuuleqarfiani sulisut USA-p præsidentia Donald Trump pillugu taassumalu nunatsinnik pisiaqarnissamik kissaateqarneranut tunngasunik tamanik tunniussaqarnissamik piumaffigineqarput. 

USA-p nunanut allanut ministereqarfia taama peqqusisuuvoq. Suliffeqarfiup iluani e-mailit arlallit aviisip pigisai tunngavigalugit Politiken taama allappoq. 

Allagaatit taakku allagaatinik takunnikkumanermut akissutitut atorneqarumaartut, USA-mi nunanut allanut tunngasunut ministereqarfik allappoq. 

Allagaatinik takunnikkumasut kikkuunersut allassimasoqanngilaq, Politiken allappoq. 

Aallartitaqarfimmi konsuuleqarfimmilu sulisut 30-t missaanniittut allagaatinik isertuussanik isertuussaanngitsunillu tunniussissapput. Ilaatigut allagaatit allakkatigullu attaveqatigiinnerit Trumpimut nunatsinnullu tunngasut pineqarput. 

Allagaatittaaq præsidentip ernerata Donald Trump juniorip 2025-mi januaarip arfineq-aappaanni nunatsinnut tikeraarneranut tunngasut USA-p nunanut allanut ministereqarfianut tunniunneqassapput.  

E-mailinittaaq nammineq pigisanit, sms-init inoqatinullu attaveqaqatigiittarfinni allassimasunit paasissutissanik sulisut tunniussissapput. 

Aallartitaqarfimmi pisortaaneq peqqusisoq

Noqqaassut qaammatini pingasuni 2024 oktobarip aallaqqaataanit 2025-mi januarip arfineq-aappaannut – ulloq Donald Trump juniorip nunatsinnut tikeraarneranut – atuuttussaatinneqarpoq.   

Sulisut juunip 13-ianni peqquneqarput, sapaatip-akunneralu ataaseq allagaatinik tunniussinissamut piffissalerneqarlutik.  

Aallartitaqarfimmi pisortaaneq, USA-p nunanut allanut tunngasunut ministereqarfianit peqquneqarnermik malinnittoq, taama peqqusivoq. Allagaatinik takunnikkumanermut akissuteqarnissamut allagaatit ministereqarfiup atortussaavai. 

Immikkut ilisimasallit Politikenimit oqaloqatigineqarsimasut arlallit allagaatinik takunnissinnaanissamik qinnuteqaat tupigusuutigaat. 

Niels Bjerre-Poulsen, Syddansk Universitetimi Amerikamik Ilisimatusarnermi lektoriusoq, taakkua ilagaat.  

Ilaatigut allagaatinik takunnissinnaaneq pillugu qinnuteqaatip qanoq piaartigisumik suliarineqarnera tupigusuutigaa.  

- Uanga nammineq allagaatinik takunnissinnaajumallunga USA-mi oqartussaasunut qinnuteqarnikuuvunga, qinnutigalu ukiuni arfineq-pingasuni suliarineqarpoq, Politikenimut oqarpoq.