Ukioq 2016 nunarsuarmi kiannerpaaffiusoq
Nalunaarusiami nutaami EU-mit suliarineqartumi taama inerniliisoqartoq, nutaarsiassaqartitsivik Reuters allappoq.
Nunarsuaq tamakkerlugu siorna silap kiassusia agguaqatigiissillugu 14,8 gradiuvoq 1800-kkunilu suliffissuaqalernerup siorna kiassutsimut naleqqiullugu 1,3 gradinik kiannerulluni, nalunaarusiami taama allassimavoq.
EU-p sullissiviisa ilaat Copernicus Climate Change Service, ilaatigut silap pissusiata allanngoriartorneranut paasissutissanik katersuiviusoq, nalunaarusiortuuvoq.
Pingaartumillu Issittup ilaani sila malunnaatilimmik kiannerulersimavoq.
Aammali sumiiffinni allani, ilaatigut Afrikap Asiallu ilaani, nalinginnaanngitsumik kiannerusimavoq.
AAMMA ATUARUK 2016 det varmeste år nogensinde målt på kloden
Silallu kissatsikkiartornerata ammut killiliussaq nunat siuttuisa silap pissusia pillugu Parisimi 2015-imi ataatsimeersuarneranni aalajangiussaat qanilliartorpaa.
Ataatsimeersuarnermi COP21-mik taaguuteqartumi nunat Naalagaaffiit Peqatigiinnut ilaasortaasut aalajangiuppaat nunarsuup silaannaata kiassusia 1800-kkut naalernerini suliffissuaqarnerup siorna kiassutsimut naleqqiullugu 1,5 aamma 2 gradit akornanniitinniarneqassasoq.
Tamannalu ilaatigut nunat CO2-mik aniatitsinerisa killilersimaarneratigut anguniarneqarpoq.
Nunarsuarmili silap kiassusiata ukioq 2100 nallertinnagu gradit pingasut sinnerlugit qaffassinnaasoq ilisimatuut oqaatigaat.
Silap pissusiata allanngoriartorneri El Niñollu sakkortunerunera pissutigalugit nunarsuarmi sumiiffinni arlalinni siorna kiannersuaqarpoq, panernersuaqarluni pinngortitamilu ikuallannersuaqartarluni.
Aamma ulussaarsuit qarsutsinerillu akulikinnerusumik pisarsimapput.