Air Greenland taamaatitsiinnaarnerit pillugit: Timmisartut sermersuunnginnissaannut atortut uani sapaatit akunnerani atulissapput

Kulusummi mittarfiup timmisartut sermersuunnginnissaannut atortorissaarutit ukiorpaalunni amigaatigai. Maanna atortut tikiunneqareeraluartut ilitsersuisussaat tikissinnaanngikkallarpoq, sermernarnera pillugu.
Nuummi mittarfimmi sulisut qangali sermersuunnginnissamut iluaqutissamik serpalittaasinnaanikuupput. Tamanna Kulusumi aamma periarfissaalissaaq. Assi © : Christine Hyldal
Allattoq Thor Bill
oktobarip 24-at 2023 14:07
Nutserisoq Najâraq Egede

Illoqarfinniit nunaqarfinniillu aamma illoqarfinnut nunaqarfinnullu silaannakkut angallanneqartussat Tunumi ingerlaqqissinnaajunnaaqqasarnerat akulikippoq – amerlaqisunut erloqissutaasarluni.

Air Greenlandip Kulusumut Tasiilamullu taakkunanngalu silaannakkut angallassinerit tamaasa silarlunnera pillugu ulluni kingullerni taamaatittariaqartarsimavaat. Tamannalu silap sermernarneranik ilaatigut peqquteqarpoq.

Air Greenlandimi tusagassiinermut pisortaq Inga Dora G. Markussen ilisimatitsivoq.

- Timmisartup qutsissuseq aalajangersimasoq mikkiartornermini nalleraangagu silaannaap isugutanera timmisartumi serminnguuttarpoq. Timmisartup tingeqqinnginnerani taakku sermernaveersaammik serpalittaqqaarlugit aatsaat peersinnaasarput. Taamaattumik sermernartillugu timmisartuussinnginnissaq toqqartarparput, oqarpoq.

Akornutaasinnaasut allat, taamaatitsiinnarnermut siorna aamma pissutaasimapput.

Kisianni ajornartorsiutit qaangiutingajalersutut isikkoqarput. Kulusumimi mittarfik qanittukkut ’de-icing-bil’-itaarpoq, biilit timmisartunut sermiiaatitallit. 

Mittarfimmili sulisut suli taakku atorsinnaanngilaat, suli ilinniartinneqannginnamik, Inga Dora G. Markussen nassuiaavoq.

- Ilitsersuisussaq saperngugami Kulusumut suli tikissinnaasimanngilaq, aqagu aatsaat tikissaaq. Taava ilitsersorneqassapput, naatsorsuutigivarput uuma sapaatit akunnerata naanerani ilitsersorneqarnerat naammassissasoq. Biilit taakkua sermernaveeqqutinik imallit atorneqalerpata timmisartuussineq pitsaanerulissaaq, pisortaq naliliivoq. 

De-icing-bil-it Kulusumut tikiunneqareerput. Sulisut amigaatigiinnalerpaat qanoq atorneqarnissaanik ilinniartinneqarnissartik. Assi © : Bendt Duus, Mittarfeqarfiit

Ajornartorsiutit qaangivinneqanngitsut

Mittarfimmi sulisut Kulusumiittut timmisartut sermernaveersissinnaalissagaluaraat, siunissami suli angallannernik taamaatitsisoqanngitsoortarnavianngilaq.

Angalaniartummi amerlasuut Kulusumukartuuneq ajorput, Tasiilaliartuullutilli. Taamaattumik Kulusumiit qulimmiguulik atorlugu imaatigulluunniit angallassinikkut aatsaat ingerlariaqqittoqarsinnaasarpoq. Silalu atoruminartinnagu angalaniarneq suli  ajornakusoorsinnaavoq.

- Timmisartoq Kulusumut missinnaalissaaq, taavalu sermiaammik qallerneqareerpat qangattaqqissinnaalissaaq, kisianni aamma uani eqqaamasassaavoq qulimiguulik sermiiarneqarsinnaanngilaq. taamaattumik aqqutit Kulusumiit Tasiilamut aamma Tasiilamiit Kulusumut atorsinnaanngikkallassaaq sila taamaatsillugu. Silalu iluatseriarpat aatsaat aaneqarsinnaalissapput, oqaatigaa.

Ilaasut siunissami suli naammagittartariaqarput paasinnillutillu, Inga Dora G. Markussen oqarpoq.

- Kulusummi silap unerisimanngittarnera aamma nunataa - timmisartoqarfiup ilusaa - ilanngullugu isigigaanni una timmisartuussisarnerni immikkuullarissuseqarpoq.

Kisianni aamma paasisinnaaqaara, taamaatitsiinnarnerpassuit angalaniartunut erloqissutaasarnerat.

- Sila ajorpasinngikkaluartoq, qutsinnerusumi sermernarsinnaanera, takujuminaattarpoq. Taamaammat ilaasussat piffissami sivisuumi ingerlariaqqissinnaannginerminnik pakatsissuteqartut paasisinnaaqaakka. Tamannalu pissutigalugu taamaatitsinaveersaartarpugut.