Parnaarussivinni nakkutilliisut kattuffiata siulittaasua: Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisunut akissarsiat pillugit kiisami eqqissisimasoqarsinnaalerpoq

Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmit sulisut qimarrannissaata aarlerinarunnaartoq, Parnaarussivinni nakkutilliisut kattuffiata siulittaasua oqarpoq. Kalaallit pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut danskillu parnaarussiviini nakkutilliisut akornanni akissarsiaqarnermi assigiimmik atugassaqartitaajuarnissaata isumaqatigiissutigineqarneratigut tamanna pivoq.
Nunatsinni pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut Danmarkimi parnaarussivinni nakkutilliisutulli akissarsiatigut atugassaqartitaajualernissaat maanna qulakkeerneqarpoq. Assi © : KNR
juunip 08-at 2023 13:58

Parnaarussivinni nakkutilliisut kattuffiata siulittaasuata, Bo Yde Sørensenip ullaakkut kaffisugaa ullumikkut mamarnerulaarpoq.

Taassuma nunatsinni ilaasortamini – tassa pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut – Danmarkimi suleqatimisulli akissarsiatigut naligiimmik atugassaqartitaalernerat nuannaarutigaa.

- Kalaallit Nunaanni suleqatitsinnut atatillugu suliaqartuareerluta aaqqiissutaajuartussamik iluatsitsisoqarnera soorunami nuannaarutigingaatsiarparput, taanna KNR-imut oqarpoq.

Danskit inatsiseqarnermut ministeriata, Peter Hummelgaardip (S) nunatsinni politiit pinerluuteqarsimasunullu inissiisarfinni nakkutilliisut danskisut suleqatimisulli akissarsiatigut atugassaqartitaalernissaat Nuummut tikeraarnermini pingasunngornermi paasissutissiissutigaa.

Sulisut peqatigiiffiisa marluk ukiuni qulikkaani tamanna piumasaqaatigisarpaat, tamannalu aamma naalakkersuisunit kalaallillu folketingimut ilaasortaatitaasa danskit naalakkersuisuinut aamma uteqqiajuartarpaat.

Sulisut qimarrattussaajunnaartut

Danskit naalakkersuisorisimasaasa kalaallit danskillu politiivini pinerluuteqarsimasunullu inissiisarfiini parnaarussivinnilu naligiimmik akissarsiaqartitsisoqarnissaanut 2020-mi immikkoortitsipput. Aningaasalli taakku ukioq manna ukiup naanerani nunguttussaapput.

Amerlasuullu pingaartumik pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisunit 2020-mi akissarsiatigut qaffaavigineqarnerpaamit soraarniuterpassuaqalernissaa ernumassutigineqarsimavoq.

Nunatsinni tjenestemandinut tunngasut

Naalagaaffimmi tjenestemanditut nunatsinni sulisut tjenestemandeqarneq tunngavigalugu atorfeqarput.

Soorlu pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni nakkutilliisut, politiit, eqqartuussivinni atorfillit qaffasissumillu ilinniagallit tjenestemandiupput.

Naalagaaffimmi tjenestemanditut nunatsinni ukioq kaajallallugu piffissarlu tamakkerlugu suliffiit 250-it missaanniipput, Danmarkimilu 183.000-t missaanniillutik.

Nunatsinni tjenestemandit nunatsinni tjenestemandinut inatsit tunngavigalugu atorfeqarput, tjenestemandillu suliumajunnaaqqusaanngitsut inatsimmi tassani allaqqavoq. Kisianni soraarsitaanissamut illersugaalluarlutillu pisortat suliffeqarfiutaanni allani atorfilininngarnit qaffasinnerusumik soraarnerussutisiaqarput.

Tusarfik: Bekendtgørelse af lov om statens tjenestemænd i Grønland, 2015 

- Isumaqatigiissut maanna atuuttoq isumaqatigiissutiginngikkallaratsigu Kalaallit Nunaanni sulisussarsiornermik sulisullu sulisoriinnarniarnerannik ajornartorsiuteqangaatsiarpugut. Ajornartorsiut taanna maanna isumaqatigiissummik atuuttumik qaangerneqangajavippoq. Taamaammat aaqqiissummik atuuttuartussamik inissiinngikkutta ukiunik sisamanik kingumut uteqqilluta aallaqqaataaniit suliaqaqqittariaqalernissarput ernumassutigingaatsiarnikuuarput, Bo Yde Sørensen oqarpoq.

Ernumanerlu taanna maanna eqqissinermik qaangerneqarpoq.

- Kalaallit suleqatigut akissarsiaqartinneqarnerannut sulinermilu atugassarititaanut atatillugu eqqissisisaaffigilersinnaagatsigit nuannarpoq, taanna oqarpoq.

Danskit inatsiseqarnermut ministeriata pingasunngornermi isumaqatigiissummi saqqummiussaani eqqartuussisut ilaanngukkaluarput. Taassumali eqqartuussisut isumaqatigiissummut ilaatinneqarnissaanut periarfissaq maanna misissorniarlugu oqaatigaa.

Isumaqatigiinniarnerit ajalusooqqanerani isumaqatigiissuteqartoqartoq

Parnaarussivinni nakkutilliisut kattuffiata siulittaasua nunatsinni pinerluuteqarsimasunut inissiisarfinni politiinilu sulisut akissarsiaasa qaffanneqarnissaannut ukiut sisamat matuma siorna isumaqatigiissuteqarallarnerminut atatillugu isornartorsiorneqangaatsiarpoq.

Tamannami naalagaaffiup atorfeqartuinut aamma tjenestemændiisut taaneqartunut atatillugu isumaqatigiinniarnerit naliginnaasut avaqqullugit pivoq. Tamanna sulisut kattuffianit CFU-mit nunatsinni tjenestemændit tamarmik sinnerlugit naalagaaffimmut peqatigiinniartartumit isornartorsiorneqangaatsiarpoq.

Tamannali taamani pisariaqarsimasoq, Bo Yde Sørensen oqarpoq.

- Kalaallit Nunaanni suleqatikka nammineq ingerlaartissinnaannginnakkit. Akissarsiatigut kinguleruuttooqqanerat aallaat ima annertutigaaq Nuummi mittarfiup eqqaani pinerluuteqarsimasunut inissiisarfimmi suligatik Nuummi grillimi akissarsiaginnerusinnaallutik.

Maanna aamma taamaalioqqippoq. CFU-p naalagaaffiullu isumaqatigiinniarnerata ajalusooqqapput, 2022-milu upernaakkulli uninngalerlutik.

Bo Yde Sørensenilli suliaq illersorlugu isornartuisoqaqqilernissaa piareersimaffigaa.

- Kalaallit Nunaanni suleqatikka ukiuni 30-ni akissarsiatigut kinguleruuttooqqapput, tamannalu iluamik iliuuseqarfigineqarnissaa soqutigineqarpallaarsimanani. Imaassinnaavoq nalinginnaanngitsumik periuseqartunga isornartorsiorneqarlungalu. Tamanna akisussaaffigaara, aamma aaqqiissut nutaaq kamaatiginiarneqarpat akisussaaffigissavara.

Isumaqatigiissut nutaaq ukiup 2023/2024-mi nikinnerani atuutilernissaa naatsorsuutaavoq.

Nunatsinni naalagaaffiup tjenestemændii sinnerlugit isumaqatigiinniartartup CFU-p isuimaqatigiissut danskit aningaasaqarnermut ministereqarfiata ataanit Sulisoqarnermut Piginnaasaqarnermullu aqutsisoqarfimmit oqaaseqarfigineqartinnagu oqaaseqarfigerusunngilaa.