Nunatsinni kræftertunut aningaasaliisalersaarneq: Peqatigiiffiup suliniutit nersorai – immikkulli ilisimasallip nakorsattalu peqatigiiffiata qularigaat

Neriuffiit Kattuffiat nunatsinni kræftertunut immikkut aningaasaliisalersaarnermut isumalluarpoq. Nunarpulli kræftimik eqqugaasunut marlunnik katsorsaavittaarpat nakorsassarsiorniarneq ajornakusuussaqisoq, peqqinnissaqarnermi aningaasaqarnermik immikkut ilisimasalik aamma Nunatsinni Nakorsat Peqatigiiffiat naliliipput.
Nuummi Dronning Ingridip Napparsimmavia nunallu immikkoortuani qitiusumik Ilulissani napparsimmavik nunatsinni kræftimik eqqugaasunut katsorsaavinngortinnissaat, Inatsisartut peqqissutsimik isumaqatigiissutitaavanni suliniutinut ilaavoq. Assi © : Peter Abelsen-Petersen
decembarip 04-at 2023 07:47

Nunatsinni nappaammik kræftimik akiuiniarnermi alloriarnerit tamarmik ajunngeqaat.

Neriuffiit Kattuffiata allattoqarfiani allattaanerugallartoq, Bent Møller, nunatsinni kræftimik nappaatilinnut immikkut aningaasaliisalersaartoqarneranut taama naqissusiivoq.

Tassa nunatsinni kræftimik nappaatilinnut immikkut aningaasaliisalersaartoqartoq, Inatsisartut peqqissutsimut tunngatillugu novembarimi isumaqatigiissutaanni allaqqavoq.

- Nunatsinni kræftimik nappaatilinnut kiisami immikkut aningaasaliisalersaartoqalertoq nuannaarutigaarput. Tamanna nunatsinni kræftimik eqqugaasunik suli pilertornerusumik katsorsaanasuartoqartalernissaanik allartisaataassaaq, Bent Møller oqarpoq.

Nunatsinnimi kræftimik nappaateqalernissarput nunanut avannarlernisulli aarlerinaateqartigisoq, ilisimatuut 2018-imi misissuineranni erserpoq.

Nunatsinnili kræftimik toqquteqarsimasut nunani avannarlerninngarnit marloriaammik amerlanerupput. Tamatumani kræftimik nappaateqarnerup paasineqartarnerata kingusippallaartarnera peqqutaanerpaavoq.

Peqqinnissami aningaasaqarnermik immikkut ilisimasalik: Nunatsinni neqeroorutaasalersussat Danmarkimi neqeroorutaasartullu assigiinnavianngillat

Kræftimik eqqugaasunik katsorsaanerit Nuummi Ilulissanilu pisarnissaat, Inatsisartut peqqissutsimik isumaqatigiissutitaavanni allaqqavoq.

Kræftimut tunngatillugu aningaasaliissutit kræfteqartarnerit tamarmik piareersarniarlugit 'Kalaallit Nunaannut peqqinnissaqarfimmut naleqqussarsimassasut' isumaqatigiissummi allassimavoq. Nassuiaatitalimmik nappaammik misissortinnerit katsorsaanerillu 'nunani tamalaanitulli pitsaassuseqassasut' aamma allassimavoq. Tamatuma saniatigut kræftimik katsorsartittussat ilarpassui Danmarkimut suli katsorsartikkiartortassapput.

Isumaqatigiissummilu suliniutit pitsaasut, peqqissaqarnermi aningaasaqarnermik immikkut ilisimasalik Syddansk Universitetimilu professori taavalu maani nunatsinni Peqqinnissaq pillugu Ataatsimiititaliarsuup siulittaasuata tullia Kjeld Møller Pedersen oqarpoq.

Nunatsinnilli neqeroorutaasalersussat Danmarkimi neqeroorutaasartullu assigiinnissaat naatsorsuutigineqassanngitsoq, taanna erseqqissaavoq.

- Kalaallit Nunaanni pissutsinut naapertuuttumik kræftertunut aningaasaliisalilersaartoqartoq siullertut maluginiagassaavoq. Assersuutigalugu Danmarkimisulli nappaatip suussusersineqarnissaanut katsorsartilernissamullu utaqqinissamut sivisunerpaamik ulluliisoqartarneratulli iliortoqarsinnaanavianngilaq, Kalaallit Nunaannimi taamaaliortoqarpiarsinnaanngilaq.

 Danmarkimi kræftertut piffissap aalajangersimasup iluani katsorsartinnissaminnut pisinnaatitaaffeqarput. Kræftimik sorlermik eqqugaasimanersut apeqqutaasarpoq, paasineraniilli ullut 14-it qaangiutsinnagit suliaritereersimasinnaatitaapput, qinnguartartillutik katsorsartinneqalereersimasinnaatitaapput nakorsaaserneqareersimasinnaatitaallutilluunniit.

Kalaallit Nunaannili kræftertunik massakkuminngarnit pinasuarnerusumik misissuisoqartalilersinnaanersoq katsorsaasoqartalersinnaanersorlu misissugassaqqittoq, Kjeld Møller Pedersen oqarpoq.

- Kalaallit Nunaannimi kræftertut eqqugaasimanerisa paasineqartarnerat kingusiluatsiarpoq. Nalunngilarpullu kingusissukkut paasineqaraangat ajorunnaarnissamut periarfissakinnerulertartut, taanna oqarpoq.

Immikkut ilisimasalinnik nakorsassarsiorniarneq ajornakusuussaqisoq

Politikerertavut nunatsinni kræftertut suli pilertornerusumik ikiuigasuarnerulernissamut immikkut aningaasaliilersaarnerat, nakorsaanerup aamma Nunatsinni Nakorsat Peqatigiiiffiata siulittaasuata Charlotte Mumm Ringip nuannaarutigaa.

- Suliniutaat ajunngivipput. Nunatsinni kræftertut nunani allani kræftertutuulli misissorneqartalernissaat katsorsarneqartalernissaallu qularnanngivissumik pisariaqarpoq.

Poltikerit oqarnerat naapertorlugu Nuuk Ilulissallu mittarfissuartaartussaanerat Peqqinnissaqarfiup kræfti pillugu immikkut ilisimasalinnik nakorsassarsisinnaanissaanik qularnaareeqataajumaartussaassapput.

Politikerilli neriulluarpallaartut, Charlotte Mumm Ring isumaqarpoq.

- Kalaallit Nunaanni kræftimik eqqugaasimasuinnarnut sumiiffinni marlunni nunani allanisuulli nutaalianik katsorsaavittaalersaarneq piviusorsiorneruallaanngitsoq, Nunatsinni Nakorsat Peqatigiiffianneersuusugut isumaqarpugut. Kalaallit Nunaat inuttoorsuunngilaq, taamaammat taamaattunik katsorsaavittaarpat immikkut ilisimasalinnik nakorsaqartuarnissaat qularnarpoq.

Taamaammat marlunnik katsorsaaveqalernani napparsimasut nappaataannik suussusiliinissamik misissuinerit nunap immikkoortuani qitiusumik napparsimmavimmi Ilulissani amerlanerulernissaat kræftertunillu katsorsaanerit Nuummilu Dronning Ingridip Napparsimmavissuanut eqiterunnissaat innersuussutigaa.

- Nappaammik suussusiliiniarnerup ilaa Ilulissani pisinnaanissaa aamma isumatsialaavoq, taamaaliornikkummi avannaani aamma periarfissaqarluassalluni. Taamaaliornikkut Nuummi inissaqartitsinnginneq pissutigalugu kinguartoortoqassanani.

Kjeld Møller Pedersenip nakorsat kræftimik napparsimasunik katsorsaanermut immikkut ilinniarsimasut nunatsinni sumiiffinnut arlalinnut sulilersinniarneqarnissaat piviusorsiornerunngissoraa.

Nunatsinnili kræftertunut aningaasaliissutigineqartussat qarasaasiatigut nakorsiartitsinermut Danmarkimiillu ikiorneqarnermut atorneqarnerunissaat nalilerpaa.

- Ataqatigiissaaraluni suliarineqarsinnaasorpassuupput, assersuutigalugu Dronning Ingridip Napparsimmavissuani misissuisoqarluni Københavnimilu kræftimik napparsimasunut nakorsanik oqaloqatiginnittoqartarluni. Napparsimasut qarasaasiaq atorlugu nakorsiartitsinikkut aamma oqaloqatigineqarsinnaapput.

Kræftimik napparsimasimasut peqqissisimasut ukkatarineqarnissaat kissaatigineqartoq

Neriuffiit Kattuffiannit Bent Møllerip oqarnera naapertorlugu napparsimasut sukkanerusumik qanoq napparsimanerminnik akissutissarsisinnaalernerat iluaqutaangaatsiassaaq.

Politikerilli peqqissutsimut tunngatillugu isumaqatigiissummi kræftimik napparsimasunut aningaasaliisalernissamut tunngasumi ataatsimik ilanngussaqarsimanngillat; tassa kingornatigut suliareeqqiineq.

Kræftimik napparsimasimasorpassuit iluatsilluartumik katsorsartinnermi saniatigut napparsimanermi kingorna ajoqutigilikkaminnik saniatigullu sunniutinik suli unammillissuteqartarput.

- Kræftimik napparsimasimasorpassuit peqqissutsiminnik assigiinngitsutigut naalliuuteqartartut ilisimavarput. Assersuutigalugu qanikkut iggiakkullu kræfteqarsimagaanni tamanna kigutinut alleqqumullu sunniuteqartarpoq, taamaalilluni iluamik nerisoqarsinnaajunnaartarluni, Bent Møller oqarpoq, nangillunilu:

- Kræftimik napparsimasimasut peqqissisimagaluartulluunniit misissorneqartariaqarput. Malittarineqartariaqarput, aamma peqqissisutut nalunaarutigineqareeraluarunik.