Nunarput oqaluttuarisaanermi aatsaat taama sulisussaaleqeqqajaatigaaq – ajornartorsiullu annertusiartortoq

Suliffissaaleqisukinnerata ukioqatigiiaarpassuillu soraarninngorarnerisa sulisussaqarniarneq ilungersunarsitippaat. Pisortap Christian Keldsenip periarfissaq ataasiinnaasoraa: Nuna tamakkerlugu suliffiit suut nammineq isumagissanerlugit suullu isumaginissaannut avataaniit tikisitsisariaqarnerluta oqaloqatigiittariaqarpugut
Nunarput annertuumik ajornartorsiuteqarpoq: Nunap siumut ingerlaqqeriarnissaanut inuit piginnaasaqarluartut naammanngillat, annermik takornariaqartitsinermut inunnillu isumassuinermut tunngatillugu. Tamanna pillugu inuiaqatiigiit oqaloqatigiittariaqartut Sulisitsisuni pisortaq Christian Keldsen isumaqarpoq. Assi © : KNR / Markus Valentin
apriilip 21-at 2025 10:00

Ukiuni kingulliuneruni sulifissaqartitsiniarneq allanngornikuuvoq, sulilu allanngoriartorluni.

Ukioqatigiiaarpassuit utoqqalisut qanittukkut soraarninngoralissapput. Ilutigisaanik Naatsorsueqqissartarfik naapertorlugu 2050-imi innuttaasut 39.000-iinanngorsimassapput.

Suliffeqarneq pillugu allaaserisat tulleriit

Allaaserisaq una suliffeqarneq pillugu KNR-ip sammisaqarnerani allaaserisat arlaqartut ilagaat. Immikkoortup tullia malinnaavigiuk, tassani fast track-imik aaqqissuussineq, sulisut annermik Asiameersut Nunatsinni amerlinerannik kinguneqartoq sammissavarput.

Tamanna inuiaqatigiinnut unamminartunik nutaanik pilersitsivoq, Sulisitsisuni pisortaq Christian Keldsen oqaluttuarpoq.

- Sulisoqarnerup tungaatigut ilungersunartorsioreerpugut. Suliffissaaleqisut ikittuaraarsuupput. Ilutigisaanillu sulisussanik amigaateqarpugut. Nalilerparput ukiut ingerlanerini inuiaqatigiinni suliassat suliarinissaannut inuit 1.000-it missaat amigaatigiuartarsimaallutigit.

Taamaammat pisortaq isumaqarpoq, inuiaqatigiittut oqaloqatigiissutigisariaqaripput, suliffiit suut ilinniartitsissutigissanerlugit, suliffiit suut uagut nammineq suliffiginiarnerigut suliffiillu suut nunanit allaneersut Nunatsinnukarlutik isumagisassaneraat.

- Taama oqaloqatigiinnissaq Kalaallit Nunaanni annertuumik amigaatigaarput. Isumassarsiatsialaassaq paasiniassallugu, suut uagut pikkoriffigissanerigut – tamannalu aningaasalersuisoqarnissaanik pisariaqartitsissaaq.

Sulisussaaleqineq

Ukiuni kingulliunerusuni sulisussaaleqinerup allanngoriartornera Lona Lynge-p malinnaaffiginikuuaa. Takorloorsinnaavaa ajornartorsiut ajornartorsiutaajunnaarani annertusiartuinnassasoq. Assi © : KNR / Markus Valentin

Lona Lynge Isumaginninnermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmi immikkoortortaqarfimmi pisortaavoq. Oqaluttuarpoq sulisussaaleqineq ukiorpassuarni atuuttuassasoq.

- Ukiuni tulliuttuni 10-15-ini taamaattuassaaq, inuiaqatigiit ilusaat allanngoriartormata. Ukiut tulliuttut tallimat ingerlaneranni inuit amerlanerit soraarninngussapput. Ukioqatigiiaarpaalussuit soraarninngortussaapput.

Sulisussaaleqineq pilersarpoq, suliffeqarfiit inunnik amerlanernik atorfinitsitsiniaraluarlutik atorfinitsitassaarukkaangata. Taama pisoqarsinnaavoq suliffissaaleqisut ikilineranni imaluunniit pisariaqartinneqartunik ilinniagallit misilittagallilluunniit amigaataaleraangata.

Tamannalu maannakkorpiaq Nunatsinni atugaavoq, Lona Lynge oqaluttuarpoq.

- Kisitsisit takutippaat suliffissaaleqisut ikiliartortut. Imaappoq suliffissaqartitsiniarnermut tunngasutigut annertuunik ingerlatsisoqartoq, suliat annertuut maanna ingerlanneqarlutik. Aamma takornariqartitsineq annertusiartoqqilersutut isikkoqarpoq.

Christian Keldsenip siunissaq takorlooraagamiuk Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit periarfissarpassuaqartut takusinnaavaa. Aammali takusinnaavaa, ilinniartitaaneq sulisullu nunanit allaneersut pillugit erseqqissunik pilersaarusiortoqartariaqartoq – takorluukkat piviusunngortinneqassappata. Assi © : KNR / Markus Valentin

Ilutigisaanik aamma pingaaruteqartutut oqaatigivaa, isumassuinermik suliaqartunik amigaateqartoqalissasoq, inuit ikinnerulersut utoqqaat soraarninngorarpata.

- Ullumikkut isumassuinermik suliaqartut amigaataareerput, siunissamilu taamaattuassaaq – annermik utoqqarnik isumaginninnermut tunngasutigut.

Kisianni Kalaallit Nunaanni kisimi nunanit sulisussaaleqiffiunngilaq. Island aamma assingusumik allanngoriartorfiunikuuvoq.

Island qissimillugu

Christian Keldsenip maanna atugaasut ukiut arlallit matuma siorna Islandimit atugaasunut assersuuppai.

Takornariaqartitsinertik pilersittussanngoramikku, allatut ajornartumik paasiniartariaqarpaat qanoq annertutigisumik ikiortissaminnik avataaneersunit tikisitsisariaqarnerlutik.

- Island takornariaqartitsinermik tupinnaannavissumik pilersitsinikuuvoq. Nalunngilaat nunaminni innuttaassuseqartuinnaat kisiisa isumalluutigisinnaanagit. Taamaammat erseqqissumik pilersaarusiorpaat, ilisimasat suut Islandimiunit namminernit isumagineqassanersut, suullu avataaneersunit isumagineqassanersut.

Inuiaqatigiinni ullumikkut amigaatigivagut ilinniarsimasut – annermillu ilinniarsimanngitsut, pisortaq oqaluttuarpoq. Siunissamilu amigaateqarneq suli annertunerulissaaq.

- Susassaqarfiit tamarmik amigaateqalersussaapput. Kisianni sanaartornerup iluani assassorissanilu amigaateqarneq erseqqissumik takusinnaavarput. Ilinniarsimasunik sulisussaaleqineq aaqqissugaanikkut ajornartorsiutaavoq, tamatumalu Nunarput Nunattalu aningaasaqarnera ilungersunartorsiortippai.

Tamanna pissutigalugu pisortaq oqarpoq, Kalaallit Nunaanni silatusaarnerussasoq oqallisigigaanni suliffiit suut sumiiffinni ataasiakkaani najugaqartunit siunissami isumagineqarusunnersut – taamatullu ilinniakkat sorliit ingerlanniarnerigut.

Suliffiit sinneri, tassalu suliffiit sumiiffinni ataasiakkaani najugallit suliariumanngisaat imaluunniit piginnaaneqarfiginngisaat, sulisussanik nunanit allanit tikisitsinikkut isumaguneqartariaqarput.