Nakorsaq Amerikameersoq Nuummiittoq tupigusuutigineqartoq

Trumpip immikkut aallartitaa Jeff Landry, Kalaallit Nunaanni peqqinnissakkut pisariaqartitat misissorumallugit, Louisianamit taqqanik pilattaasartumik tikeraaqateqarpoq. Isorinnittut tikeraarneq politikkimit aallaaveqarnerarpaat narrujuumminarnerarlugulu.
Joseph Griffin nakorsaavoq præsident Trumpillu immikkut aallartitaa Jeff Landry peqatigalugu Kalaallit Nunaannukarpoq. Assi © : KNR
Allattoq Isak Hüllert
maajip 19-at 2026 13:14
Nutserisoq Medea Olsen

Trumpip immikkut aallartitaa, Jeff Landry, Nuummut sapaammi ualikkut tikimmat taqqanik pilattaasartoq najukkaminit Louisianameersoq tikeqatigaa.

'Nakorsaq kajumissutsiminik kiffartortoq' Joseph Griffinimik ateqarpoq, guvernøriminillu Kalaallit Nunaanni nakorsaqarnikkut pisariaqartitsinerup misissornissaanut ikiueqquneqarsimanini nammineq oqaatigaa.

Peqqissaanissaminik pilersaaruteqanngilaq. Kalaallilli oqaloqatigerusuinnarpai ilikkagaqarfigerusullugillu, taanna KNR-imut ataasinngornermi ullaap tungaa taama oqarpoq.

Namminerli immikkut ilisimasaqarfini - taqqanik pilattaaneq - assersuusiaripallappaa, Kalaallit Nunaanni taqanik pilattaasoqarsinnaanngimmat nakorsiartut Danmarkimut suliaritikkiartortariaqartarmata.

- USA-p tassuuna iliuuseqalaarnissaminut immaqa periarfissaqarpoq, taanna oqarpoq.

- Kalaallit Nunaat pisariaqartitaanik namminerli pissarsiarisinnaanngisaanik arlaatigut ikiorsinnaagutsigu ikiuukkusulluinnarpugut, Joseph Griffin oqarpoq.

Peqqinnissaqarfik oqaloqatiginiarsarigaa

Joseph Griffin aamma Jeff Landry, Trumpip Kalaallit Nunaannik tiguaaniarneranik arlaleriarlutik tapersersuisartut, kalaallit innuttaasut peqqinnissaqarfimmiillu sinniisut ataatsimeeqatiginiarpaat, nakorsaq oqarpoq.

Kikkulli oqaloqatigissanerlugit sukumiinerusumik oqaatigiumanngilaa.

Nakorsaq tikeraartoq naalakkersuisunit ataatsimeeqatigineqassanersoq, Jens-Frederik Nielsenip tusagassiortunik ippassaq katersortitsinermini uppernarsarnagulu ilumuunnginneranngilaa.

- Oqaloqatigiinnerup oqaloqatigiittarfinni naleqquttuni pinissaa pingaaruteqarpoq, siulittaasoq, peqqinnissaqarfimmut tunngasut tamarmik naalakkersuisut aqqutigalugit pinissaat innersuussutigalugu oqarpoq.

Peqqissutsimut inunnullu Innarluutilinnut Naalakkersuisoq Anna Wangenheim, LinkedInimi ullup ingerlanerani allappoq, 'inuit Kalaallit Nunaata USA-mut ilanngunnissaanik politikkikkut anguniagallit, ‘nakorsaq nammineq kajumissutsiminik kiffartortuusoq’ Nuummut aallartimmassuk tamanna ajornartorsiutaavoq'.

- Kalaallit nunarsuarmi politikkikkut suliniummut misileraatissaanngillat, naalakkersuisoq allappoq.

Joseph Griffin tikeraarnerup aallartinneranili akerlilersorneqarpasilereerpoq:

Atorfilittat peqqinnissaqarfimmeersut ataatsimeeqatigerusuppaasi? 

- Qaffasinnerusumik ataatsimeeqateqaqqaarumanissaat naatsorsuutigaara. Taava takussavarput. Peqqinnissaqarfimmi sulisut soqutiginnittut tamaasa oqaloqatigerusuppakka, taqqanik pilattaasartoq oqarpoq.

Anna Wangenheimip oqarneratut, taassumap najuunnerata 'ajornartorsiutaangaarnera' pillugu Joseph Griffin oqarpoq, ' oqaloqateqarsinnaanngikkaanni qanoq pisoqarnersoq ilisimaneqarsinnaanngitsoq paasivara. Nakorsatut oqaloqateqaannarusuppunga qanorlu angusaqartoqarsinnaanersoq takorusullugu', nakorsaq Baton Rougemeersoq oqarpoq.

KNR-ip  Kalaallit Nunaanni peqqinnissaqarfimmi oqartussaasut nakorsaq ataatsimeeqatigissamaarneraat paaserusullugu Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik nakorsap tikeraarnera pillugu saaffigaa. Saaffiginnissuterput suli akissutissarsinngilarput.

‘Nunamik siuarsarniakkamik ikiuisorisut’

Kjeld Møller Pedersenip, aningaasaqarnermut professorip soraarnerup aamma Kalaallit Nunaanni Peqqinnissakkut Siunnersuisoqatigiinni siulittaasup, nakorsap nunatsinniinnera 'naleqqutinngitsutut' 'narrujuumminartutullu' taavaa.

Taassumap nakorsap nunatsinniinnera 'umiarsuarmik napparsimmavimmik ingasattajaarluni isumassarsisoqarneranut' attuumassuteqarsoraa.

- Isumaqarput nunamik siuarsagassamik ikiuiniarnertut isigaat, Kjeld Møller Pedersen oqarpoq maluginiarlugulu nakorsap nunatsinni pissutsit misissoqqaanngikkai.

- Taqqanik pilattaasartup peqqinnissaqarfiup nunatsinniittutut ittup qanoq ingerlariaaseqarneranik imaluunniit qanoq ingerlariaaseqarsinnaaneranik ilisimasaqarpallaanngilaq.

- Kalaallit Nunaanni pissutsit ullut pingasut ingerlaneranni paasilluarsinnaavai? Uanga suli nutaanik paasisaqartarpunga, Kjeld Møller Pedersen nunatsinni peqqinnissaqarfimmut tunngasunik qanimut suliaqartuusimasoq oqarpoq.

Alaska qiviarsiuk

Nakorsap nunatsinniinnera nakorsallu akissutai, tikeraarnerata siunertaanik Kjeld Møller Pedersenimut ersersitsivoq.  

Nakorsap nammineq suliani pillugit oqaasii maluginiaqquai, Alaskamimi inuit najugaqarfiini aamma taqqakkut pilatsittoqarsinnaanngilaq.

Alaskami sumiiffinni sisamani inuit amerlanerussuteqartut namminneq peqqinnissaqarfeqarput, tassanilu aamma taqqakkut pilatsittoqarsinnaanngilaq, taqqakkullu pilatsittoqassappat, pilatsittussaq Anchoragemut napparsimmavissuarmukaanneqartarpoq.

Landryp aamma Kalaallit Nunaanni tuberkulose ajornartorsiutitut siornatigut eqqartorpaa, Kjeld Møller Pedersenilli Landryp oqaasii ilumuunnginnerarpai aamma Alaskami Issittumilu sumiiffinni allani assinganik atugaqartoqarnera erseqqissaatigaa.

- Issittumi, Alaskamiikkaluarpat, Canadamiikkaluarpat Kalaallit Nunaanniikkaluarpalluunniit, peqqinnissaqarfiup qanoq ingerlariaaseqarnissaanik ilisimasaqanngilluinnarpoq.

 Ilungersuutigineqartuaannartut pillugit nalunaarusiaq

Kjeld Møller Pedersen Kalaallit Nunaanni Peqqinnissaq pillugu Siunnersuisoqatigiinni siulittaasuuvoq, taakkulu ukiumoortumik nalunaarusiaminni nunatsinni peqqinnissaqarfik ilungersuuteqartuarnera maajimi 2024-mi inerniliuppaat.

Pissutsit taamaannerat ulloq manna tikillugu aalajangiusimavaa.

- Kisianni Kalaallit Nunaanni Danmarkimiluunniit isumagineqariinngitsunik isumaginnissorisinnaanerat naapertuutinngilluinnarpoq, taanna oqarpoq.