Ministeri illersornissamut isumaqatigiissut pillugu: - Najukkami innuttaasut tamani eqqarsaatigaagut

Danmarkip nunattalu akornanni illersornissamut isumaqatigiissutip ilarujussua tallimanngormat saqqummiunneqarpoq. Danskit illersornissamut ministeriata, Troels Lund Poulsenip oqarnera naapertorlugu isumaqatigiissut oqaluttuarisaanermi pingaaruteqarpoq.
Troels Lund Poulsenip Issittoq pillugu isumaqatigiissut 2 Københavnimi tallimanngornermi tusagassiortunik katersortitsinermi saqqummiuppaa. Assi © : Emil Nicolai Helms/Ritzau Scanpix
oktobarip 12-at 2025 10:01
Nutserisoq Connie Fontain

Isumaqatigiissut oqaluttuarisaanermi pingaaruteqartoq, kunngeqarfimmut tamarmut nunami, imaani silaannakkullu tunngassuteqarpoq. Illersornissamut ministeri, Troels Lund Poulsen (V) illersornissamut isumaqatigiissut nutaaq tassa Issittoq pillugu Isumaqatigiissut 2 tallimanngormat isumaqatigiissutigineqartoq pillugu taama oqarpoq. Taanna Naalakkersuisut Savalimmiunilu lagtingip qanimut suleqatigineratigut isumaqatigiissutigineqarpoq.

Illersornissamut isumaqatigiissummi Danmarkip Issittumi illersornissamut 27,3 milliardit koruuninik aningaasaliissuteqarnissaa missingersuusiarineqarpoq. Isumaqatigiissummi issittumi umiarsuit, timmisartuaqqat inuttaqanngitsut, nunatta Danmarkillu akornanni atlantikup avannarpasissuani imaatigut kabeli Nuummilu Issittumi Sakkutooqarfiup allaffeqarfissaa nutaaq ilaapput. 

Nunanut allanut naalakkersuisup, Vivian Motzfeldtip illersornissamut isumaqatigiissut Nuummi tusagassiortunik katersortitsinermi saqqummiuppaa, kingornalu Troels Lund Poulsenillu Københavnimi tusagassiortunik katersortitsinermi saqqummiullugu. 

Issittoq pillugu isumaqatigiissut 2-mi suliniutit

  • Danmark Issittup aamma Atlantikup avannaata illersorneqarneranut 27,4 milliardit koruuninik aningaasaliissuteqarpoq. Suliniutit ilaat uani ataani allassimapput.
  • Kalaallit Nunaata Danmarkillu akornanni imaatigut kabelimik pilersitsisoqassaaq.
  • Timmisartuaqqanik inuttaqanngitsunik illersornermut nakkutilliinermullu 2,1 milliardit koruunit atorneqarput.
  • Dronit (timmisartuaqqat inuttaqanngitsut aaqq.) nutaat nukittorsaataassapput “pisuni takunnissinnaanermik”, pisuni nutaani, Illersornissaqarfiup najukkani oqartussat tapersersuleraangagit, Savalimmiuni aamma Kalaallit Nunaanni.
  • Tamatuma saniatigut issittumi umiarsuit marlunnik timmisartunillu imaani nakkutilliissutit ilaneqassapput.
  • Issittumi Sakkutooqarfik Nuummi nutaamik qullersaqarfiliorneqassaaq.
  • Issittumi sakkutooqatigiinnik nutaanik immikkut piginnaanilinnik pilersitsisoqassaaq, taakku Issittumi Sakkutooqarfiup ataaniittussapput.

Paasissutissarsiffik: Ritzau/Forsvarsministeriet

Troels Lund Poulsen Trumpip Danmark Kalaallit Nunaannik illersuinermik suliaqarpallassaarsimanngitsutut siusinneurusukkut isornartorsiorpaa. Maannakkut ilissi sakkutooqarnerulersitsiniarpusi. Suliniutit uku isornartorsiuinermut tassunga qanoq attuumassuteqartigisutut isigineqassappat?

- Issittoq pillugu isumaqatigiissut siulleq Trumpimit oqaaseqartoqaqqajanngitsoq saqqummiuttussaanikuuarput. Taamaammat nakkutilliinermut kisimiillunilu naalagaanermik atortitsinissamut atatillugu najuunnerulerniarneq tamatta anguniagarinikuuarput, taanna oqarpoq, nangillunilu:

- Kisianni aamma Danmarkip sakkutooqarnikkut minnerunngitsumi Issittumut Atlantikullu Avannaanut atatillugu najuunnerulernissamut iliuuseqarnerunissaa aamma nassuerutigaara. Tamanna NATO-mi suleqatigiinnermi aamma anguniagaraarput, USA NATO-mut aamma ilaavoq.

Amerikamiut præsidentiata, Donald Trumpip ivertinneqarnermi kingorna Danmark nunatsinnik naammattumik illersuinnginnerarlugu isornartorsiorpaa.

Isornartorsiuineq tamanna præsidentip tullersortaata, J.D. Vancep Pituffik Space Base-imut marsimi tikeraarnermini uteqqippaa, taassumalu Danmark Kalaallit Nunaannik sumiginnaasimanerarpaa.

Iligisani qaninnerpaasoq

Taamaakkaluartorli Danmarkip USA suleqatigilluagaraa – aamma Kalaallit Nunaannik illersuinermut tunngatillugu. Tamanna Troels Lund Poulsenip erseqqissaatigaa.

- USA-p Danmark suli qaninnerpaamik iligisaraa, taanna oqarpoq.

Tamatuma saniatgiut Danmarkip USA-lli Issittumi illersornissaq pillugu aamma suleqatigiittut, Troels Lund Poulsenip oqaatigaa.

- Tamannalu nuannaarutigaara, pissutigalugu Issittumi aamma Atlantikup Avannaani suliassanik kisitta kivitsisinnaannginnatta. Tamanna ataatsimooruttariaqarparput, NATO-llu tamanna sinaakkutigaa.

Nuna tamakkerlugu sungiusarnerit

Naalli isumaqatigiissut nutaaq sakkutooqarnikkut nunatsinniittoqarnerulernissaanik ilaqaraluartut suliniutit Kalaallit Nunaanni sakkuaattoqanngiinnarnissaanut qulakkeeriniarnerusut, Troels Lund Poulsenip tusagassiortunik katersortitsinermi oqaatigaa.

Naalakkersuisut nikerartut sakkuaattoqannginnissaanik qulakkeeriniarnissaq ukiorpassuarni pingaartippaat.

Troels Lund Poulsen, kalaallit innuttaasut ilaasa piffissami kingullermi sakkutooqarnerulernera qularutigaat, susoqarneralu pillugu naammattumik attaveqartoqanngitsoq misigisimallutik. Sumiiffimmi innuttaasut uani qanoq eqqarsaatigitigivisigit?

- Najukkami innuttaasut tamani eqqarsaatigaagut. Danmarkimi illersornissamut pisortap kalaallit naalakkersuisui oqaloqatigiissuteqarfigiuarpai, uanga aamma sungiusarnernut aamma atatillugu peqataallunga. Kalaallit Nunaata tungaaniit kissaatigineqartut taamaalillutik aamma eqqarsaatigineqarlutik.

- Pitsaanerulerfigisinnaavisiuk? Qularutiginngilluinnarpara, tamanna sukataarutigiuassavarput. Kisianni Kalaallit Nunaanni sumiiffinni tamani sungiusarnernik ingerlatsinissarput uannut pingaaruteqarluinnarpoq, kisianni kalaallit kissaatigisaat soorunami aamma ataqqineqassapput, taanna oqarpoq.

Issittoq pillugu isumaqatigiissut 2 aasarli naammassineqartussaagaluartoq aatsaat tallimanngormat naammassineqarpoq. Illersornissamut ministerip oqarnera naapertorlugu tamanna naalakkersuisunik oqaloqatiginninnissamut piffissamik annerusumik pisariaqartitsisoqarneranik pissuteqarpoq.

- Kalaallit inatsisartuisa ilanngunneqarnissamut periarfissaqarnissaat aamma pingaaruteqarpoq. Taamaammat ataqqinnittumik oqaloqatigiinnissaq piffissamik sivisunerusumik pisariaqartitsiviuvoq, Troels Lund Poulsen oqarpoq.