Bakteriat Mestersvigimi uuliamik mingutsitsinerup 82 procentia nungukkaat

Ilisimatuutut allaatigisaq nutaaq naapertorlugu sakkutooqarfiusimasumi uuliamik mingutsitsinerit bakteriat nunami siumugassaasut atorlugit nungutinneqarsinnaapput.
Bakteeriat uuliamik dieseliusumit uumassuteqarsinnaanerat eqqumiippasissinnaagaluarpoq, inuulli iipilimik neqitortarneraluunniit assigiinnaraa, uumassusilileritooq nassuiaavoq. Assi © : Anders Christian Vestergaard
juunip 21-at 2021 11:18

Sorsunnersuup nillertup nalaani sakkutooqarfiusimasut nunatsinni sumiiffinni assigiinngitsuniipput.

Taakku amerlanerpaartaat – 30-t missaanniittut – matunikuullutillu qimataapput, ataasiakkaallu suli atorneqarlutik. Taakkunani amerlanerni uulia dieseliusoq tonsikkuutaartoq sakkutooqarfiusimasumi nunamut kuugaarnikuuvoq.

Station Mestersvig taakkununnga ilaavoq, taanna Ittoqqortoormiit kangimut sineriaani 200 kilometerinik ungasitsigisumiippoq.

Sumiiffimmi tassani piffissap ingerlanerani ’uuliakoornermit, isumaginninnermit, toqqorsinermit, eqquakkanit allanillu eqqagassanit mingutsitsinerujussuaqartoq, 2008-mit nalunaarusiaq uppernarsarpaa.

Taamammat Illersornissaqarfiup ingeniørillu suliffeqarfiata NIRAS-ip bakteriat nunami siumugassaasut atorlugit nunami mingutsitsinermik nungusaaniarneq aallartippaat.

Iipilitut neqitulluunniit

Københavns Universitetimi Plante -og Miljøvidenskabimit GEUS-imiillu ilisimatuut bakteeriat uuliakoorutillu ingerlaavartumik nakkutigaat, bakteerissallu taakku nunap 5.000 tonsimik mingutsitsiffiusup 82 procentia salissimagaat ukiut tallimat qaangiunneranni paasivaat.

- Mestersvigip eqqaani nunamut uuliamik dieseliusumik annertoorujussuarmik mingutitsisoqarsimavoq, mingutsinneqartorlu nunalu assanneqarluni nunaatitut ilillugu immikkoortiterneqarpoq.

- Tamani bakteeriareertut issup assigiissaartunngortinneratigut, assallatserneratigut, naggorissaasersorneratigut imerterneratigullu uumarissarneqartarput, taamaaliornikkullu bakteeriat uuliamik arrortitsilluarsinnaanngortinneqarput, GEUS-imi uumassusilileritooq Anders Risbjerg Johnsen oqarpoq.

Bakteeriat uuliamik dieseliusumit uumassuteqarsinnaanerat eqqumiippasissinnaagaluarpoq, inuulli iipilimik neqitortarneraluunniit assigiinnaraa, uumassusilileritooq nassuiaavoq.

- Bakteeriat nerisariaqartarput nukissaqartariaqarlutillu – tassa kulstoffimik nukimmillu pisariaqartitsipput – taakkualu uuliamik arrortitsinikkut pisarpaat.

- Soorlu uagut nerisassanik nerisartugut, taakku uuliamik nerisarput, taamaalillutillu kuldioxidikillisitsillutillu imikillisitsisarput, akuttusuutigullu sinnikoqartarlutik, Anders Risbjerg Johnsen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Issittoq allanngoriartorpoq: Paarnat tuttullu tatineqaraluttuinnarput

Tamatuma inernera nunatsinni sakkutooqarfiusimasuni qimaannakkani qimatanit uuliamik mingutsitsisoqarneranut pingaaruteqangaatsialersinnaavoq.

- Issittumi sumiiffinni amerlaneruuni nunami mingutsitsiviusumi assaariarluni imaatigut assartuineq akisoorujussuanngorsinnaavoq. Taamaammat nunap sumiiffimmi salinneqarsinnaanera akikinnerungaatsiarlunilu avatangiisinik qajassuussinerujussuussaaq, GEUS-imi uumassusilileritooq Anders Risbjerg Johnsen oqarpoq.