Kalaallit Nunaanni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni inissat 70-nik ilasinnaasut

Nunami maani pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfiit amerlinissaat danskit naalakkersuisuisa akileraartarnermut aaqqissuusseqqinnissamut siunnersuutaannut ilaavoq.
Naaja H. Nathanielsenip (IA) pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni inissat amerlinissaat nuannaarutigaa. Assi © : James Brooks/AFP/Ritzau Scanpix
maajip 23-at 2025 14:00
Nutserisoq Tabetha Kreutzmann

Pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfik ulikkaartoq, ineeqqami ataatsimi ineqatigiit marluk. Taamatut Nuummi pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmi ulluinnarni atukkat ipput, tamannalu Europap Siunnersuisoqatigiivisa Naalliutsitsisarneq pillugu Ataatsimiititaliaata sapaatip-akunnerata siuliani isornartorsiorpaa. Isornartorsiuineq inatsisinik atortitsinermut naalakkersuisup Naaja H. Nathanielsenip (IA) isumaqatigaa.

Maannali pissutsit allanngorsinnaapput.

Danskit naalakkersuisuisa pillaatisisarneq pillugu aaqqissuusseqqinnermut siunnersuutaat inatsisinik atortitsinermut ministerip Peter Hummelgaardip sisamanngornermi saqqummiuppaa. Tassanilu Kalaallit Nunaanni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfiit 70-inik amerlineqarnissaat aamma siunnersuutigineqarpoq. 

Kalaallit Nunaanni eqqartuussiveqarneq Danmarkimit aqunneqaraluartoq, naalakkersuisut suliamut peqataatinneqassapput. Taamatut tusagassiuutinut nalunaarummi Naaja H. Nathanielsen allappoq.

- Pinerluutinut immikkut ittumik ilungersunassusilinnut pineqaatissiisarnerup killiffiata qaffanneqarnissaa sivisuumik politikkikkut annertuumik Naalakkersuisunut kissaataasimavoq. Kisianni taamaaliortoqarnissaanut inissiisarfinni, siuningaani artorsareersuni, inissanik suli allanik pilersitsisoqarnissaa piumasaqaataavoq.

- Kalaallit Nunaata kissaataasa tusaaneqarnissaat taamaammat qilanaarisimavara, aamma kiisami tamanna pisimagunarmat nuannaarutigaara, tusagassiuutinut nalunaarummi oqarpoq. 

Siniffiit ataasiuttarissat atornagit siniffiit quleriit

Ukiuni kingullerni Kalaallit Nunaanni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni utaqqisut ikilisarniarlugit ‘suliniutaasumik ineqatigiisitsisoqartalerpoq’.

Tamanna Kalaallit Nunaanni Pinerluttunik Isumaginnittoqarfimmi pisortap Christian Høygaardip siorna maajimi KNR-imut nassuiarpaa.

- Suliniutaasumik ineqatigiisitsisalerneq isumaqarpoq, pineqaatissinneqarsimasut arlallit inissiisarfinni ineeqqani ataasiuttarissani arlaliutinneqartarnerannik. Tassa ineeqqami ataasiuttarissami siniffik ataasiuttariaq atornagu siniffinnik quleriinnik pilersuivugut. Pineqaatissinneqarsimasullu ineeqqami kisimiinnatik marluulernerannik tamanna isumaqarpoq, taanna oqarpoq.

‘Suliniutaasumik ineqatigiisitsisoqartalernermik’ atuutilersitsinerup kingorna pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni utaqqisut ikileriangaatsiarsimapput.