Immikkut ilisimasalik: Nunasiaatilitsialaasimaneraaneq unitsittariaqarparput

Spiralilersuineq kalaallit kalaaliunertik pissutigalugu immikkoortitaanerannut assersuutissaasoq, ilisimatooq isumaqarpoq.
Assi © : DR
maajip 18-at 2022 12:03

1966-ip 1970-illu akornanni kalaallit niviarsiaqqat arnallu tuusintilikkaat pinngitsaaliissummik spiralilerneqarsimapput.

Arnat arlallit aperineqaqqaaratik akuersiteqqaarneqaratillu spiralilersinneqarsimanerminnik oqaluttuartut, DR-ip podcastimik tusarnaagassiaani ”Spiralkampagnen”-imi tusarnaarneqarsinnaapput.

AAMMA ATUARUK Pinngitsaaliissummik spiralilerneqarsimasoq: - Soorlu savinnik illissakkut kapoorneqarlunga

Aalborg Universitetimi kulturimik ilinniarsinnaassusermillu ilisimatusarfimmi atorfilik, Mira Skadegård, inunnik soorlu ammip qalipaataa, suiaassuseq suminngaanneernerlu tunngavigalugit assigiinngisitsineq pillugu ukiuni arlalinni ilisimatusarsimavoq.

Taassuma kalaallit arnartaat danskit oqartussaasuinit immikkoortitaasimasut qularinngilaa:

- Kalaallit danskinit nalikinnerunngillat. Kalaallilli danskinit immikkoortitaasimasut uani takuneqarsinnaavoq, Mira Skadegård oqarpoq.

 


Mira Skadegård Aalborg Universitetip oqaasilerineq, kulturilerineq inuiaqatigiilerinerlu pillugit immikoortortaani adjunktiuvoq.

Ajunnginnerpaamik siunertaqarsimaneraaneq utoqqatsissutaanngilaq

Immaqa taamaammat spiralilersuineq “pitsaanerpaamik siunertaqarneq”, aamma “taamani pissutsit allaanerusut” tunngavilersuutigineqartut tusarneqarsinnaassapput.

Nunatsinni inuit amerliartoqqunagit spiralilersuinerup pisortatigoortumik siunertarisimavaa. Taamanikkummi danskit oqartussaasuisa nunatsinni uersakkat arnallu 20-liineqanngitsut meerartaartut amerliartornerat aarlerigisimavaat.

Danskilli oqartussaasuisa kalaallinik aaqqissuussamik immikkoortitsisimanerat akueriinnagassaanngitsoq, Mira Skadegård isumaqarpoq:

- Pitsaanerpaamik siunertaqaraluarluta kukkussuteqarsinnaavugut. Imaassinnaavoq allanut ikiuinissaq siunertaasoq, kisianni taama ikiorneqarnissaminnik pisariaqartitsinersut aperivigit?

AAMMA ATUARUK Inuit pisinnaatitaaffii pillugit siunnersuisoqatigiit: Danmarkip kalaallit inuttut pisinnaatitaaffii innarlerpai

Oqartussat assigiinngitsorpassuartigut niviarsiaqqat arnallu spiralimik ikkussiffigitinnissaminnut soqutiginninnersut soqutiginninnginnersulluunniit soqutigivallaarsimarpasinngikkaat Mira Skadegård isumaqarpoq.

Mira Skadegårdip oqarnera naapertorlugu nunatsinni arnat niviarsiaqqallu taamaalillugit pissaaneq naapertuilluanngitsuliorfigineqarput.

- Inuup timini pillugu pisinnaatitaaffeqarnera ersarikkunnaarsinneqarpoq. Taakku pissaaneqartuupput, taakku qanoq ikiuinissamik aalajangiisarput, ikiorneqartulli ikiorneqarnerminnik ikiorneqartutut misigisimanngissinnaapput. Naapertuilluanngitsuliorneruvoq, Mira Skadegård oqarpoq.

Nunatsinni Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Siunnersuisoqatigiit kalaallit politikerii arlallit assigalugit danskit naalagaaffiat spiralilersuisoqarneranut atatillugu inuit pisinnaatitaaffiinut annertuumik innarliisoqartoq oqaatigaat.

Danmarkip imminut qanoq isigisarnini nalilersoqqissagaa

Tusarnaagassiaq Spiralkampagnen
 
  • Danskit oqartussaasui kalaallit amerliartoqqunagit spiralilersuinissaminnut inassuteqarsimasut, DR-ip podcastimik tusarnaagassiliareqqammisaani erserpoq.
  • 1966-ip 1975-illu akornanni kalaallit niviarsiaqqat tuusintilikkaat spiralilersinneqarput.
  • 1966-ip 1970-illu akornanni spiralilersinneqartut 4.500-upput.
  • Kalaallit Nunaanni arnat naartusinnaasut taamani 9000-upput.
  • Aperineqaqqaaratik spiralilersinneqarsimasuni arlallit tarnikkut timikkullu kingunerlutsitserujussuarnerannik kinguneqartumik qinigassinneqarsimanngitsutut misigisimapput. Anniaatigalugulu kingunerluutigisimagaat arlallit oqarput.
  • Niviarsiaqqanut ukiukitsunut, angajoqqaavi akuersiteqqaarnagit, spiralilersuineq danskit suliniuteqaleruttorneranni inatsisitigut akuerisaanngilaq. Taamaammat nakorsat naartunaveersaatinik niviarsiaqqanut 18-iliineqanngitsunut, angajoqqaavi akuersiteqqaarnagit, siunnersuisinnaalersillugit inatsit allanngortinneqarpoq. Tamanna nakorsat niviarsiaqqanut ukiukitsunut, angajoqqaavi akuersiteqqaarnagit, spiralileeqqusaanertut paasisimavaat. Tassa imaappoq, nakorsat inatsisinik unioqqutitsisimapput.
  • "Spiralkampagnen" P1-ikkut maajip ulluisa arfineq-pingajuanniit tusarnaarneqarsinnaalissaaq.

    Tusarfik: DR-podcast "Spiralkampagnen"

Aamma “piffissap allaaneranik” tunngavilersuuteqarneraasarneq” ajornartorsiutaasoq, Mira Skadegård isumaqarpoq.

- Arnat siornatigut taasisinnaatitaanngillat, 1800-ikkullu tikillugit inussiaateqartoqartarluni. Tamanna pinngitsuutitsinerunngilaq. Imaassinnaavoq kalaallit nalikinnerusutut isigineqarnerat ileqquusimavoq, tamannali ajunngitsitsinngilaq, Mira Skadegård oqarpoq.

Aappi, piffissaq allaavoq, kisianni tamanna pisimasunik isornartorsiuisitsinngilaq:

Taassumali danskit kalaallillu akornanni nalinginnaanngoriartortoqarsoraa.

Meeraanermi misileraataasimasut spiralilersuinerlu pillugit oqallinnerit kalaallit tusaaneqarnerat ilungersunarnerusumik tiguneqarnerannut takussutissaavoq, aamma danskit kalaallillu atassuteqaqatigiinnerat naligiinneruvoq.

AAMMA ATUARUK Spiralilersuisoqarsimanera innuttaasut tupigusuutigeqaat: Arnanut taakkununnga utoqqatsertoqartariaqarpoq

Danskilli pisimasuni kukkussuteqartoqarsimaneranik nassuerutiginnivinnissaanut aqqut suli takivoq.

- Danmarkip allanit akuersaarnerunera takorloortarparput. Nikimanani takusaqarsinnaanngitsutut innitsinni taama isumaqarneq pissutigalugu immikkoortitsisarnitsinnik takusaqarsinnaatitsinngilaq, Mira Skadegård oqarpoq.

Isitsinnut assersuutaasut, pisimasunik takunnissinnaanngitsitsisut peeraanni imminut qanoq paasisarneq tamarmi muminneqarsinnaavoq.

Taamaammat Danmarkip nunasiaatilitsiaasimaneranik oqaluttarnerup attatiinnarnissaa naleqqunnerorpalaasinnaasoq, Mira Skadegård nassuiaavoq.

Naalakkersuisut qulaajaasoqarnissaa piumasaraat aamma inatsisilerisuut spiralilersuisoqarneranut atatillugu inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisoqarsimasoq oqaatigaat.

Danskilli naalakkersuisui qulaajaasoqassanersoq suli akissuteqarfiginngilaat.