Helene innarluutini suussusersiumallugu nunamut allamukartariaqarsimasoq

Nunatsinni inuit innarluutillit ikiorserneqangaartanngillat. Helene Kleinschmidt ikiorserneqarsinnaajumalluni innarluutimi suussusersinissaa pisariaqarsimavoq, tamatumali angunissaa imaannaasimanani.
Helene Kleinschmidt (qeqqaniittoq) innarluutini suussusersiumallugu angunni Jan Kleinschmidt (saamerleq) arnilu Aleqa Kleinschmidt (talerperleq) ikiortigalugit nammineerluni iliuuseqartariaqarsimavoq. Assi © : Aleqa Kleinschmidt (Privatfoto)
aggustip 28-at 2024 13:26
Nutserisoq Hanne Petersen

Helene Kleinschmidt meeraallunili nutaanik pilersitsiumatuvoq. 

Qalipaajumatuvoq, Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfimmi Nuummiittumi ilinniarsimasuuvoq eqqumiitsuliornermillu soqutigisaqaqatiminik nunanit assigiinngitsuneersunik internettikkut attaveqateqartarpoq.

Panini 27-inik ukiulik silappaarissuusoq, Helene Kleinschmidtip arnaa Aleqa Kleinschmidt oqarpoq.

- Taamaammat perorsaanerput sooq iluatsissimannginnersoq paasiuminaatsittarparput, taanna oqarpoq.

27-nik ukiulik Helene Kleinschmidt eqqumiitsuliortuuvoq. Eqqumiitsuliorneq nuannarisupiluussuullugulu Eqqumiitsuliornermik Ilinniarfimmi Nuummiittumi 2019-imiit 2020-mut ilinniarsimasuuvoq Assi © : Helene Kleinschmidt

Helene Kleinschmidt Upernavimmi inunngorlunilu angajoqqaamini peroriartorpoq. Ikorfartorneqarnissamik meeraallunili pisariaqartitsingaatsiartarpoq.

- Nammineersinnaarpianngeriarmat nukatsippallaalaaripput oqarfigineqakkajuppugut. Nammineersinnaasooqqullugumi sapinngisamik akisussaaffilersorlugu perorsarparput, Aleqa Kleinschmidt oqarpoq.

Helene Kleinschmidt inussisorsuunikuunngilaq. Inuaqerpaluttumiinnermi pullaaqinarisarsimammagu inuppassuit akornanniinnissi orniginartittarsimanngilaa.

Panitsimmi inuusuttoqatimininngarnit ilungersuanerusarnera nalinginnaanngitsumik kingornunneqarsinnaasumillu autismimik innarluuteqarneranik pissuteqartoq 19-inik ukioqartoq aatsaat paasivaat.

- Sooq taama ilungersuatigisarnersoq ikiorserneqarnissamillu pisariaqartitsinersoq paaserusuttarsimavarput, taanna oqalugiarami oqarpoq.

Autismemilli innarluuteqartuunerata suussusersinissaa imaannaasimanngeqaaq.

Panitsimmi innarluutaata nunatsinni suussusersineqarsinnaasimanngitsoq, Aleqa Kleinschmidt oqarpoq.

- Innarluutaata suussusersinissaa kinguarteqattaarpoq. Misissortinnissamut utaqqisuniippoq.

Siullermik nakorsiunneraniit ukiut pingasungajaat angusaqarfiungaanngimmata, angajoqqaavi nammineq iliuuseqarniarlutik aalajangerput.

- Tarnikkut nappaatinut nakorsamik namminersortumik Danmarkimi oqaloqateqarpugut. Tassunga nakorsiarnerput nammineq akilerparput. Taava panipput nalunaarusiamik imminut tunngasumik tassannga tunineqarpoq, nalunaarusiarlu pisaa kommunimut napparsimmavimmullu takutikkiartorpara. Taamanikkulli tupinnaannartumik sutigut tamatigut ikiorserneqalerpoq.

Pisinnaatitaaffii unioqqutinneqartut

Nunarput Danmarkilu Naalagaaffiit Peqatigiit inuit innarluutillit pisinnaatitaaffii pillugit isumaqatigiissutaannik peqataaffigisaminnik naammassinninnersut Naalagaaffiit Peqatigiit tamatumunnga ataatsimiititaliaannit alaatsinaanneqaleruttorput.

Naalagaaffiit Peqatigiit ataatsimiititaliaa tamatumunnga atatillugu Genèvemi sapaatit akunnerata siuliani tallimanngornermi nalilersuipput, nunattalu Naalakkersuisui isumaqatigiissummik taassuminnga naammassinninnissamik 2012-imi suliakkerneqarsimasut isumaqatigiissummik naammassinnissimanersut atorfilittanit, suliniaqatigiiffinnit immikkullu ilisimasalinnit tassani nalilersuisuupput. Taakkua tamatumani inerniliussatik septembarip ulluisa arfernanni qulingiluaanniluunniit saqqummiutissavaat.    

Inuit innarluutillit pisinnaatitaaffiinut isumaqatigiissut naatsumik

Naalagaaffiit Peqatigiit (FN) inuit innarluutillit pisinnaatitaaffiinut isumaqatigiissutaanni siunertaavoq "inuit innarluutillit tamarmik inuit allat assigalugit inuit pisinnaatitaaffiinik tunngaviusumillu kiffaanngissuseqarnissamut pisinnaatitaaffinnik tamanik atuisinnaanerisa siuarsarneqarlutillu illersorneqarnissaat periarfissaasalu qulakkeerneqarnissaat..."

Isumaqatigiissummi tunngavigisat makkuupput:

a) Inuup ataqqinassuseq pigeriigaa, inuttut nammineq ingerlaneq, ilanngullugit nammineq aalajangiisinnaanermut kiffaanngissuseqarnera aamma inunnut allanut qilersorsimannginnera
b) Assigiinngisitsinnginneq
c) Tamakkiisumik pimoorussamillu peqataaneq aamma inuiaqatigiinnut peqataalersinneqarneq
d) Assigiinngissuteqarnerup ataqqineqarnera aamma inuit innarluutillit inunnik inuiaqataasunillu allanit assigiissuteqarnerannik akuerinninneq
e) Periarfissat assigiissut
f) Tikinneqarsinnaassuseq
g) Angutit arnallu akornanni naligiissitsineq
h) Meeqqat innarluutillit ineriartoqqinnissamut periarfissaasa ataqqineqarnerat aamma kinaassutsimik pigiinnarnissaanut pisinnaatitaafiannik ataqqinninneq.

Inuit innarluutillit pillugit inatsisissaq tamatuma saniatigut aamma saqqummiunneqangajalerpoq.

Inatsisissarli saqqummiunneqangajalertoq Genèvemilu nalilersuisoqaleruttornera, inuit innarluutillit pillugit nunatsinni suliniaqatigiiffinnit aamma Inuit Pisinnaatitaaffiit pillugit Kalaallit Nunaanni Siunnersuisoqatigiinnit isornartorsiorneqangaatsiarput.

- Inuit innarluutillit nalinginnaasumik pisinnaatitaaffii unioqqutinneqarput. Inuit innarluutillit inuiaqatigiinni naligiimmik inissisimasussaapput, ullutsinnili inuiaqatigiinni taamaattoqaqqajanngilaq, Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Kalaallit Nunaanni Siunnersuisoqatigiit siulittaasuat Qivioq Løvstrøm Genévemi oqalugiarami oqarpoq.

Nunatsinnut uterusuttoq

Ilaqutariit Kleinschmidtikkut nunatsinni inunnik innarluutilinnik isumaginnittoqarfinnit ikiorserneqarnissamik ajornartorsiuteqartuni kisiartaaqqajanngillat.

Helene Kleinschmidtip innarluutini sivisuumik suussusersitinniartareerlugu kiisami suussusersitikassammagu, nunatsinni ikiorserneqangaarsinnaanani ilaqutaariit Kleinschmidtikkut paasilertorpaat.

Angajoqqaanimi Upernavimmi tapersersortigilluaqai, tamaanili innarluutilinnik isumaginnittut ilinniarsimasuunngillat.

Taamaammat Helene Kleinschmidt Danmarkimi STU-mi ukiut pingasut matuma siorna ilinniartunngorpoq. STU tassa inuusuttunut immikkut pisariaqartitsisunut ilinniarfiuvoq.

- Tassani sutigut tamatigut isumagineqarluarpoq. Aamma tassani sulisut tutsuigaavut, Aleqa Kleinschmidt oqarpoq.

- Panitta tassani sulisut aamma nuannarai. Imminnut nalunngilluarput, taanna oqarpoq.

Helene Kleinschmidt (qeqqaniittoq) ukiuni kingullerni siumut aallangaatsiarpoq. Taanna arni (saamerleq) angunnilu (talerperleq) ilagalugit hollandimiup André Rieup tusarnaartitsinerani inuit tuusintilikkuutaat akornanni tusarnaariaqataasoq assimi takuneqarsinnaavoq. Assi © : Aleqa Kleinschmidt (Privatfoto)

Helene Inuiaqatigiinni akuunerulernissamik sungiusarnermi saniatigut nuannarilluinnakkaminik aamma suliaqartarpoq.

- Qarasaasiakkut titartakkanik aalasuliornermik ilinniartarpoq. Aamma qalipaasarpoq, aamma ilinniartunngoramili siumut aallangaatsiarpoq, arnaa oqarpoq.

- Upernavimmiikkaangami ilaqutamaaraangatta peqataalluartalernikuuvoq. Aali siornatigut peqataarusunneq ajorluni.

Helene Kleinschmidt Upernavimmut piffissanngoriarpat angerlarusuppoq. Paninili Upernavimmut uterpat ikiorserneqarsinnaanissaata killeqarnera arnaata aarleqqutigaa.

- Qimaguttussaavugummi. Angutaalumi ukioqqortusiartorpugut. Qimagutereernitsinni nikallornissaa ernummatigaara. Ikiorserneqarsinnaanerami killeqaqimmat.