Greenland Mineralip ataatsimeersuarnera: Piginneqataasut iluarinninngitsut

Aatsitassarsiutileqatigiiffik Kuannersuarni aatsitassarsiornissamut suliniut pillugu isornartorsiorneqarpoq. Australiamiut tusagassiutaat taama allaaserisaqarpoq.
PDAC
Greenland Mineralsip pisortaanera John Mair. Assi © : Merete Lindstrøm
Allattoq Malik Brøns
maajip 27-at 2021 15:49

- Malunnartumik qularnartoqarpasippoq, kisianni qularnartut aqqusaareernikuuagut.

Greenland MIneralsip pisortaanera, John Mair aatsitassarsiutileqatigiiffiup Australiami pingasunngornermi ataatsimeersuarnerani oqarpoq.

Kuannersuarni suliniut pillugu paasissutissat piviusut:

  • Kuannersuit Narsap kilometerinik 7,5-inik ungasitsigisumi avannarpasissortaaniippoq.
  • Aatsitassarsiorfik asimi 700 meterinik qutsitsigisumiipppoq.
  • Greenland Mineralsip aatsitassarsiorfk ukiuni 37-ni piiaaffiginiarpaa.
  • Aatsitassarsiorfiup piiaaffigineqarnerani nunaqavissunik 328-nik suliffissaqartitsisoqarsinnaassasoq naatsorsuutigineqarpoq.
  • Aatsitassarsiorfik qaqutigoortunik ilaatigut uranimik thoriumimillu saffiugassaqarpoq.
  • Aatsitassarsiorfik saffiugassiassamik ukiumut millionit tonsit pingasut missaannik piiaaffiusassaaq.
  • Ukiuni 37-ni aatsitassarsiornermit sinnikut 111 millionit tonsiussapput qaarsorlu (qaarsumit piiarneqartumit sinnikut) 111 millionit tonsiussalluni.

Tusarfiit: Pinngortitaleriffik aamma Nationalt Center for Miljø og Energi, IPN-iliaq.

Greenland Mineralsip pisortaanerata John Mairip aningaasaliisut Inatsisartunut qinersisoqareernerata kingunerisaanik piginneqatigiissutit apparnerata kingornatigut aatsaat naapippai.

Aatsitassarsiutileqatigiiffimmummi piginneqataassut Inatsisartunut qinersinerup aqaguani 44 procentimik apparpoq.

AAMMA ATUARUK Aatsitassarsiutileqatigiiffiup Naalakkersuisunngortussat Kuannersuit pillugit oqaloqatigerusukkai

Greenland Mineralsip Naalakkersuisunngortussat Kuannersuarni aatsitassarsiornissamik suliniut pillugu ataatsimeeqatigiumaarlugit qinersinerup kingorna oqaatigaa.

Tamanna John Mairip pingasunngornermi ataatsimeersuarnermi oqaatigeqqippaa, tassalu oqarpoq ”siulersuisut naalakkersuisunik suleqateqarniarsarigaluarput taakkulu tungaanniit ajornartorsiutaasut paasiniarsaralugit”.

Australiamiut tusagassiorfiat, The West Australian taama allaaserisaqarpoq.

Aviisi naapertorlugu John Mairip suliniummit urani peerneqarsinnaasoq ataatsimeersuarnermi oqaatigaa. Tassunga taarsiullugu Greenland Mineralsip urani aatsitassanit nalilinnit immikkoortillugu sinnikutut igitassanngortissinnaavaa.

Tamanna ”aatsitassanik qaqutigoortunik suliniummut aningaasatigut sunniuteqarujussuassanngilaq”.

Uran Inatsisartunullu qinersineq

Inatsisartunut qineqqusaarnermi uran oqallisigineqarpoq. Inuit Ataqatigiit Naleqqallu uranimik piiaasoqanngiivitsinniapaat. Tamanna pissutigalugu Kuannersuarni aatsitassarsiornissamik suliniutip unitsinneqarnissaa aarlerinartorsiortinneqarpoq.

Naalakkersuisut aatsitassarsiornermi suliniut qinngornernik uloriarnartunik piiaanissamik ilaqarnera pissutigalugu unitsinneqarnissaa aamma neriorsuutigaat – tamanna naalakkersuisoqatigiinnissamut isumaqatigiissutaanni aamma allassimavoq.

AAMMA ATUARUK Titartagartat: Qaqqamiit assartuinermut – GM-ip urani aatsitassallu qaqutigoortut Kuannersuarnit ima piiarniarpai

Aatsitassarsiutileqatigiiffik ’aatsitassanik qaqutigoortunik’ tassani piiaarusuppoq. Aatsitassat qaqutigoortut tassaapput pinngoqqaatit assigiinngitsut 17-init amerlanerusut, oqarasuaatinut angallattakkanut, qarasaasianut, seqernup nukinganit nukissiuutinut, biilinut innaallagiatortunut allarpassuarnullu atorneqartartut.

Greenland Mineralsip aatsitassanik qaqutigoortunik piiaanermi saniatigut uran, zink aatsitassallu flourit aamma piiarusuppai.

Greenland Mineralsilli suliniut uranimik piiaanertaqanngitsumik ingerlatiinnarsinnaanerlugu misissorniarpaa.

Aatsitassarsiornermik suliaqarnermi uran suli piiarneqassaaq, taannali sinnikutut iginneqaannartinneqarluni. Greenland Mineralsip uran ukumut 500 tonsip missaaniittoq piiartassallugu pilersaarutigigaluarpaa.

Tanbreezip pisortaa ataatsimeersuarnermi peqataasoq

Australiami ataatsimeersuartoqarnerani ilisarnartumik aamma peqataasoqarpoq.

Nunatta kujataani piiaanissamik akuersissteqarfiusup, tassa Tanbreezip pisortaata, Greg Barnesip Greenland Mineralsip qineqqusaartoqarnerata nalaani Inuit Ataqatigiinnut akerlisumik qaammarsaanera isornartorsiorpaa. Aviisi naapertorlugu Greg Barnes Greenland Mineralsimi aamma piginneqataavoq.

- Suliniummik Kalaallit Nunaanni ingerlatsinerit pissutigalugu ajutoortippat, Greg Barnes aatsitassarsiutileqatigiiffiup immikkut ittumik ataatsimeersuarnerata kingorna oqallinnermi oqartoq, The West Australian allappoq.

Greenland Minerals saqqumilaarnaveersaarluni nipangersimaassasoq siulersuisut siulittaasuata, Anthony Hop oqaatigigaa, The West Australian allappoq.