Biolog: Raajat ikiliartornerat isumakulunnartoqarpoq

Nunatta imartaani raajat ataatsimut isigigaanni suli ikiliartortut, pinngortialeriffimmiit septembarimi nalunaarutigineqarpoq. Avataasiorluni aalisarnermi raajaniarfiusartuni pisaasinnaasut ikiliariarnerat malunnarnerpaalluni.
Assi © : KNR
novembarip 17-at 2014 12:55

Taamaammat raajartassanik avitsisarnernerup allanngortinneqarnissaa, KNAPK-mit piumasarineqarpoq.

Tassani isumaqarput, sinerissap qanittuani avataasiortullu raajartassiissutit assigiimmik avinneqarneqassasut.

Raajartassat maannamut avinneqartarput, avataasiortut pisassaqarnerutillugit, pisassat tamakkiisut raajartassat tamakkiisut 57 procentii pisarisinnaallugit, sinerissap qanittuani raajarniat pisassaat 43 procentii pisarisinnaagaat, KNAPK isumaqarpoq:

- Biologit naliliinerat naapertorlugu sinerissap qanittuani, avataanut sanilliullugu raajaqarnerulernikuuvoq, taamaattumik  KNAPK-mit piumasarivarput  raajaqassutsip illersorneqarnissaanut  meqqilersuisarneq MSC illersorneqassapput, taava raajartassiissutit avinneqartariaqartut, avataasiorlutik raajarniartartunut 50 procentit sinerissallu qanittuani raajarniartartunut 50 procentit  raajartassiissutigineqartariaqartut, Henrik Sandgreen oqarpoq,  raajaqassutsimut biologit naliliinerannut  nalimmassarneruvoq tassalu MSC-mik meqqilersuiinnarnissamut  illersuinertut oqaatigineqarsinnaalluni,  KNAPK-p siulittaasua Henrik Sandgrreen tallimanngormat oqallinnermi taama oqarpoq.

Aamma atuaruk Biologit: Raajat ikiliartorput

Taassuma siunnersuutaa Partiinit tamangajannit tapersorneqarpoq, Demokraatilli tapersersunngilaat.

Partiimmi amerlanerit isumaqarput inuusuttut amerlanerusut aalisarnermut attuumassuteqarnerat qulakkeerneqassammat, aalisariutinillu mikinerusunik pissarsiniartarnerat ajornannginnerulerluni,  kilisaatinik angisuunik avataasiortunik pissarsiniarnermit.

- Inatsimmik nutarterinissaq pisariaqarluinnalerpoq, taava amerlanerusut aalisarnermut attuumassuteqalissapput, Parti Inuit sinnerlugit inatsisartunut qinigassanngortittoq  Paaviaaraq Jacoksen aalisarneq pillugu tallimanngormat oqallittoqarnerani taama oqarpoq.

Qeqertarsuup avataani taamatullu kitaata avataani raajat ikilartortut, pinngortitaleriffimmit oqaatigineqarpoq, taamaattumik raajarniartartunut tamakkiisumik isumakulunnartoqartoq Pinngortitaleriffimmit oqaatigineqarpoq.

- Raajaqassuseq tamakkiisoq isigissagaaani isumakulunnartoqarpoq siornatigut raajartassiissutit  amerlanerusimagaluarlutik ukiormanna 60.000 tonsinut biologit innersuussutigineqarmata tamannalu ikiliartornerannut takussutissaavoq, Pinngortitaleriffimmi  Aalisakkat qaleruallillu Immikkoortortaqarfimmi pisortaq  Helle Siegstad oqarpoq.