Eskimologi nunanilu avannarlerni oqaatsit sipaarniarfigianngikkaat

Københavnip Universitetiani Humanioranut Fakultetimi ilinniartitsissutigineqartut arlaannaalluunniit sipaarniarfigineqassanngillat. Ilinniartitsissutilli ilinniartut saniatigut toqqarneqarsinnaasaat ikilisinneqassapput.
Assi © : Google Streetview
septembarip 16-at 2016 09:38
Nutserisoq Simon Uldum -

Humanioranut Fakultetimi sisamanngormat ualikkut ataatsimiittoqareersoq tamanna nalunaarutigineqarpoq. Fakultetimi ilinniartitsissutigineqartunik taamaatitsisoqassanngitsoq aammalu bachelorinngorniat kandidatinngorniallu ilinniarnerminni tiimiisa ikilisinneqanngissaat pisortap ataatsimiinnermi ilisimatitsissutigaa. 

Ilinniartitsissutigineqartut Eskimologi aamma Issittumi pissutsinik ilisimatusarnerit taamaallutik sipaarniarfigineqassanngillat, tamanna aamma ilinniartitsissutinut Savalimmiormiut oqaasiinut aamma Nunani avannarlerni pissutsinut ilisimatusarnermut instituttimi Islandip nutaaliaasup ilisimatusaatigineqarneranut atuutissaaq.

 Aamma atuaruk Københavns Universitet: Ilinniartukitsumik ingerlatsineq akisuvoq

- Aningaasaliissutigineqartut ikilisinneqaraluartut fakultetimi maanna ilinniartitsinerup allannguuteqarani ingerlatiinnarnissaa ajornanngilaq, Humanioranut Fakultetimi pisortaq, Ulf Hedetoft, KNR-imut taama oqarpoq.

Taarsiullugu allaffissornikkut, sulisunik soraarsitsinikkut, akikinnerusunik pisiortornikkut atuagaateqarfimmullu aningaasartuutit ikilisinnerisigut kiisalu ilinniartut saniatigut ilinniartitsissutinik ikinnerusunik toqqagassaqalersinnerisigut fakulteti 60 millionit koruuninik sipaarniuteqarniarpoq.

Aamma Nunani avannarlerni Pissutsinik Oqaatsinillu ilisimatusarnernut Institutti aamma Nunani avannarlerni Pissutsinik ilisimatusarnermut Institutti kattunneqassapput, taakkulu kattunnerisa kingorna ukiumut missingersuutit, fakultetit marluusut ullumikkut ataatsimut missingersuutaannut naleqqiullugu, 12 millionit koruuninik ilanngaavigineqassapput, Ulf Hedetoft taama ilisimatitsivoq.


Savalimmiormiut oqaasiinik ilinniartitsissutigineqarneri sipaarniarfigineqassagunanngillat

Ilinniartitsissutigineqartut minnerit, ilaatigut Eskimologiip aamma Issittumi pissutsinik ilisimatusarnerit kiisalu Savalimmiormiut oqaasiisa ilinniartitsissutigineqarnerisa sipaarniuteqarnermit eqqugaasinnaanerat Nunatsinni Savalimmiunilu politikerinit isornartorsiorneqarsimavoq.

Aamma atuaruk Danskit ilinniartitaanermut ilisimatusarnermullu ministeriata Eskimologi attatiinnarusuppaa

Københavnip Universitetiani Humanioranut Fakultetimi ilinniartitsissutigineqartut arlaannaalluunniit sipaarniarfigineqassanngillat. Ilinniartitsissutilli ilinniartut saniatigut toqqarneqarsinnaasaat ikilisinneqassapput.

Savalimmiut oqaasiisa ilinniartitsissutigineqarneri ilinniartitsisussatut ataasiinnaq atorfeqartinneqaraluartoq, Nunani avannarlerni Pissutsinik ilisimatusarnermut Instituttimi pisortap tulliata Anne Mette Hansenip instituttit kattunnerisa kingorna sulisup taassuma atorfini pigiinnassagaa naatsorsuutigilluinnarpaa.

Taamatummi pisoqassagaluarpat, pisortaqatigiit nalunaarutigisaasa paarlattuanik pisoqassagaluarpoq, Savalimmiormiullu oqaasiisa ilinniartitsissutigineqarnerat atorunnaarsinneqarluni.

- Savalimmiormiut oqaasiisa ilinniartitsissutigineqarnerat pinngitsoorsinnaallugu eqqarsartoqarsinnaanera takorloorsinnaanngilara, Anne Mette Hansen KNR-imut taama oqarpoq.

- Savalimmiormiut oqaasiisa ilinniartitsissutigineqarnerat Københavnip Universitetiani ileqqorineqartuarsimavoq. Tamannalu soorunami Naalagaaffeqatigiinnitsinnik pissuteqarpoq. Savalimmiut Danmarkip ilagaat, taamaammat aamma Savalimmiormiut oqaasiinik ilinniartitsisoqassanngippat eqqumiissaaq, pisortap tullia oqarpoq.

Aamma atuaruk Islandimiut allagaatitoqarsui ulorianartorsiortinneqalertut

Nunat avannarliit oqaasiinik ilinniartitsissutigineqartunik toqqagassat ikilisinneqassanersut suli nalunarpoq. Nunanili avannarlerni Pissutsinik Oqaatsinillu ilisimatusarnernut Instituttip aamma Nunani avannarlerni Pissutsinik ilisimatusarnermut Instituttip ukiumi aggersumi kattunneqarnissaat aalajangiunneqarpoq.

Københavnip Universitetia danskit 2016-imut aningaasanut inatsisissaata kingunerisaanik 2019-ip tungaanut katillugit 600 millionit koruunit sinnerlugit sipaarniuteqartussaavoq.