Múte B. Egede: Tartupaluup avinnera Inuit ataatsimoorfigissavaat

Inugguit Nunavummiullu sumiiffimmi pisuussutinik atueqatigiinnissaata qulakkeerneqarnera atsiornermi pingaarnerpaasoq, Naalakkersuisut siulittaasuat oqarpoq.
Múte Bourup Egedep, Canadap Danmarkillu nunanut allanut tunngasunut ministerii, Mélanie Joly Jeppe Kofodilu atsioqatigai. Assi © : Det canadiske udenrigsministerium
juunip 14-at 2022 19:55

Tartupaluk Kunngeqarfiup Danmarkip Canadallu ukiuni 50-ni nammineq pigerusullugu assortuussutigaat. Isumaqatigiissulli ullumi atsiorneqarpoq. Naalagaaffiit marluk qeqertaq qunneratigut avillugu nunamittut pigilerpaat.

Naalakkersuisut siulittaasuat atsioqataavoq. Taassuma isumaqatigiissummi inugguit piniartarnerat pingaarnerpaasoq oqaatigaa.

AAMMA ATUARUK Tartupaluk pillugu isumaqatigiissut maanna atsiorneqartoq

- Nunatsinnut iluaqutaasussaq pingaarneq tassaavoq, Inuit inugguit, taavani piniariartarfinnik taavalu naggueqatigut Inuit, Nunavummi najugaqartut, akunnerminni avitseqatigiillutik pisuussutinik atuinerminni killeqarfinnik annerusumik aporfeqartutut pinnatik piniarsinnaanerannut periarfissat ammarneqarmata, Múte B. Egede KNR-mut oqarpoq.

Ministeri: Killeqarfeqarneq pingaaruteqarpoq

Danskit nunanut allanut tunngasunut ministeriat, Jeppe Kofod, Kunngeqarfik Danmark sinnerlugu atsioqataavoq. Taassuma isumaqatigiissut iluarisimaarpaa.

- Naalagaaffiit killeqarfeqarnissaat pingaaruteqarpoq. Nunami pisuussuteqarpat, allanilluunniit peqarpat, taava naluneqassanngilaq sumi aalajangiisinnaanerluni naalagaaffiullu aappaa sumi aalajangiisinnaanersoq, Jeppe Kofod KNR-mut oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Oqaluttuarisaanermik ilisimatusartoq: Tartupalummik isumaqatigiissut nunarsuarmut oqariartuutaavoq pingaarutilik

Tartupaluup avinneraannaq isumaqatigiissutaanngilaq. Nunarsuarmili imartat killeqarfiinik aamma takinerpaanngortoqarpoq. Tassami imartaq, Canadap nunattalu akornaniittoq, 3.882 kilometerisut takitigisoq killeqarfinngorpoq.

Naalakkersuisut siulittaasuata qeqertaaraq imartarujussuarluunniit sorleq pingaarnerunersoq taasinnaanngilaa.

- Tamaasa pingaaruteqarluinnartutut taasariaqarpakka. Killeqarfinnik nalorninaatsumik inissiineq aammalu taamaalilluni Issitumi eqqisseqatigiinneq tunngavigalugu aaqqiisinnaaneq, nunarsuarmioqatitsinnut aammalu Issittumi ilaatigut assersuutigalugu Russinut killeqarfeqatigisatsinnut, eqqisseqatigiinneq oqaloqatigiinnerlu tunngavigalugu aaqqiisoqarsinnaasoq, Múte B. Egede oqarpoq.

Qeqertami angallannermut sunniuteqanngitsoq

Danskit ministeriata oqarnera naapertorlugu killeqarfiliineq avissaartitsisariaqanngilaq.

Tartupalummi killeqarfimmik isumaqigiissuteqarneq taavani angallannermut akimmisaartitsisassanngitsoq nunanut allanut tunngasunut ministeri oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Tartupaluk akerleriissutaajunnaarpoq

- Killeqarfiit nunat inuillu avittaraat ileqquuvoq. Killeqarfilli inuit nunallu ataatsimoortinnerannut aamma atorsinnaavoq. Una killeqarfik avissaarnermik takussutaanngilaq. Ataatsimoornermilli ataatsimoorussamillu siunissaqarnissamik isumaqarpoq. Qeqertami killeqarfik akimorlugu ingerlaartoqarsinnaavoq, Jeppe Kofod oqarpoq.

Mùte: Canada suli suleqatiginerussavarput

Nunatta Canadamik suleqateqarnera atsioqatigiinnerup kingorna tamaanga killinngilaq. Naalakkersuisulli nunamut sanilerisamut suleqatigiinneq annertusarusukkaat siulittaasuat naqissusiivoq.

- Tulliullutik oqaloqatigiissutissat tassaapput niueqatigiinnermut tunngasut. Kisiannili aamma naggueqatigut peqatigalugit attaveqatigiinnerup annertusarnissaa aammalu taamaalilluni ilinniartitaanikkut kulturikkullu assigiinngitsutigullu allatigut suleqatiinnerit annertusarneqarnissaat, Múte B. Egede oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Danmarkip Canadallu Tartupaluup aaqqiagiinngissutaanera aaqqiissuteqaqatigiiffiginiaraat

Qeqertaaraq Tartupaluk, Qaanaamit 380 kilomerisut avannarpasitsigisumiippoq. Canadap nunattalu qeqqani inissisimavoq. Taanna nunatsinnut Canadamullu 20 kilometerit missaanni isorartussusilimmiippoq.