Tartupaluk pillugu isumaqatigiissut maanna atsiorneqartoq

Nunatta, Danmarkip Canadallu qeqertaq Tartupaluk ukiuni 50-ini isumaqatigiinngissutigereerlugu killeqarfik pillugu marlunngornermi ualikkut isumaqatigiipput.
Naalakkersuisut, siulittaasuat, Múte B. Egede canadami nunanut allanut tunngasunut ministeri, Mélanie Joly aamma danskit nunanut allanut tunngasunut ministeriat, Jeppe Kofoed peqatigalugit. Assi © : Det canadiske udenrigsministerium
Allattoq Malik Brøns
juunip 14-at 2022 16:35

Qeqertaq Tartupaluk killeqarfilerlugu maanna pisortatigoortumik avillugu titartarneqarpoq.

Nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisup, Vivian Motzfeldtip (S) Naalakkersuisullu siulittaasuata Múte B. Egedep (IA) candami nunanut allanut tunngasunut ministeri, Mélanie Joly qeqertamik nunatta Canadallu akornanniittumik avitsinissamut isumaqatigiissut ullumi atsiorpaat.

Naalakkersuisut tusagassiuutinut nalunaarummi allapput.

Tassa imaappoq, Tartupaluk Canadap Kunngeqarfik Danmarkillu saqitsaassutigiunnaarpaat.

AAMMA ATUARUK Tartupaluk akerleriissutaajunnaarpoq

Naalakkersuisut siulittaasuata, Múte B. Egedep isumaqatigiissut nunatsinnut pingaaruteqartuusoq tusagassiuutinut nalunaarummi oqaatigaa:

- Oqaluttuarisaanikkut isumaqatigiissut uagutsinnut assorsuaq pingaaruteqarpoq. Tartupaluk ukiuni arlaqartuni politikikkut oqallisigineqarsimavoq. Ukiuni maanna atukkatsinni nunarsuarmi eqqissiviittoqarfiutigisumi, uagut Canada peqatigalugu pitsaasumik eqqissisimasumillu isumaqatigiissinnaagatta nuannerpoq.

 

Assi © : RitzauScanpix

Assi: Ritzau/Scanpix

Tartupaluk nunatta Canadallu akornanni Kennedy Kanalimiippoq, taannalu 1,2 kvadratkilometerit missaannik angissuseqarluni. Qeqertaq inoqanngilaq, naasoqanngilaq uumasoqaraniluunniit.

Naalakkersuisulli oqarnerat naapertorlugu qeqertaq nunatsinni Nunavummilu naggueqatigiinnut inunnut ileqqunut, ilisarnatitunut oqaluttuarisaanermullu pingaaruteqarpoq.

Nunani sanilerisanut qaninnerulersitsissutaasoq

Killeqarfittaaq nutaaq nunatta killeqarfeqalernerani siulliuvoq, minnerunngitsumillu imarpitsigut killeqarfinni takinerpaamik pilersitsiffiulluni.

Nunanut allanut tunngasunut naalakkersuisup, Vivian Motzfeldtip ataatsimoorluni suleqatigiissitamik pilersitsinissaq 2018-imi peqataaffigaa, tassanilu Canada peqatigalugu iluarsiissutissanik misissuisoqartussaalluni.

Oqaluttuarisaanermik pingaaruteqarpoq, naammasseqatigiikkusussuseqartumik isumaqatiginninniarluni, diplomati atorlugu aamma nunat tamat akornanni naalagaaffiit pillugit periutsit atorlugit – nunat sanileriit akornanni killeqarfiit pilersinneqarnerat. Maanna nunarsuarmi pissutsit eqqarsaatigalugit assut erseqqissarneqartariaqarpoq qanoq tamanna pingaaruteqartigisoq.

- Killeqarfiit nunatta akornanni nalornisitsiunnaarput. Killeqarfiit immitsinnut qanilliniarluta atorsinnaavagut – immitsinnut avissaarutiginagit.  Sanileriittut immitsinnut qanillinissatsinnut killeqarfiit atorsinnaavagut – aamma immikkut nunatsinni naggueqatigiit inuit attavigut qanillisaqqissinnaavagut, Vivian Motzfeldt tusagassiuutinut nalunaarummi oqarpoq.

Pinngortitamit pisuussuteqanngitsoq

Kunngeqarfik Danmarkip Canadallu Tartupaluk ukiuni hunnorujungajanni saqitsaassutigaat.

Taamaammat Canadap illersornissaqarfianeersut danskillu illersornissaqarfianeersut Tartupalummi arlaleriarlutik erfalasulertarsimapput. Ilaatigut danskit illersornissaqarfianneersut canadamiunut ajunngisaarniarlutik snapsi puiaasaq Tartupalummut ilisimavaat.

AAMMA ATUARUK Oqaluttuarisaanermik ilisimatusartoq: Tartupalummik isumaqatigiissut nunarsuarmut oqariartuutaavoq pingaarutilik

Nunatsinni, Danmarkimi Canadamilu politikerit Tartupalummik piginnittussaaneq pillugu ukiorpassuarni saqitsaassutigaat, qeqertami tassani pisuussutit oqartussaaffigilernissaannut Tartupaluullu eqqaani sikuersimasuni sikuertartuniluunniit imarsiornermut ilaatigut tunngasuni.

Tartupalulli uuliamik allanilluunniit pisuussuteqanngitsoq, ukiut ingerlanerini paasinarsivoq.

Tartupaluulli eqqaani sikuersimasut imarsiorfissaqqissuusut kingorna paasineqarpoq.