Danskit illuatungiliuttut partiivini inatsisitigut ataataqanngitsut pillugit suliaq isumaqatigiinngissutaasoq

Danskit partiivisa akornanni inatsisitigut ataataqanngitsunit 26-nit eqqartuussivimmut sassaqqusineq isumaqatigiinngissutaavoq. Kalaallit Nunaat oqaluttuarisaanermi nammineq aamma ilaasoq, Radikale Venstrep Kalaallit Nunaannut tunngasunut oqaaseqartartua oqarpoq.
- Vi bakker op om, at der kommer en retslig afklaring om spørgsmålet. Det mener vi er vigtigt at afklaret, og derfor bakker vi op om, at der bliver indgivet denne her stævning, siger Radikale Venstres arktiskordføre, Christian Friis Bach. Assi © : Scanpix
marsip 10-at 2023 07:01
Nutserisoq Connie Fontain

Danskit illuatungiliuttut partiivisa Socialistisk Folkepartiip, Radikale Venstrep Liberal Alliancellu kalaallit inatsisitigut ataataqanngitsut danskit naalagaaffiannit taarsiiffigineqassanersut isumaqatigiinngissutigigaat.

SF-imit Kalaallit Nunaannut tunngasunut oqaaseqartartup, Karsten Høngep oqarnera naapertorlugu qularutissartaqanngilaq.

- Kukkusoqarsimanera uppernarsarneqarsinnaapput naalagaaffimmit taarsiissuteqartoqarlunilu utoqqatsertoqassaaq, Karsten Hønge oqarpoq.

Inatsisitigut ataataqanngitsut 26-t danskit naalagaaffiannut eqqartuussivimmut sassaqqusisoqarneranit qaammat ataasinngulerpoq. Taakku inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisoqarnera pissutigalugu tamarmik immikkut 125.000 koruuninik taarsiiffigineqarnissartik piumasaraat.

Taakku ilaqutaqarnissamut pisinnaatitaaffitsit unioqqutinneqarsimasoraat.

Inatsisitigummi ataataqanngitsut danskinit, amerikamiunit allaniillu - aamma kalaallinit angutinit – kalaalliniillu arnanit 1950-ikkut 1960-ikkullu ingerlaneranni uersagaapput.

Tamatuma kingorna angutit aallaqqipput. Meeqqat ataatavitsik ilisimanissaannut pisinnaatitaaffeqaratik peroriartorput, taamaammat aamma kingornussinissamut ataatamilu naggataannik naggateqarsinnaanermut pisinnaatitaaffeqanngillat.

Meeqqanut uersakkanut ataatassarsiuisussaatitaanermut inatsit nunatsinni tamarmi 1974-imi aatsaat atuutilerpoq, taamaalilluni ataataasoq meeqqamut atatillugu inatsisitigut pisussaaffeqalerlunga. Danskit naalagaaffiat taamani nunatsinni inatsiseqarnermut akisussaasuuvoq.

Meeqqallu uersakkat pillugu inatsit Danmarkimi 1930-kkunnili atuutilersinneqarnikuuvoq.

Inatsisitigulli ataataqanngitsut 26-t taarsiiffigineqartariaqarnersut imaaliallaannaq akineqarsinnaanngitsoq, Radikale Venstrep issittumut tunngasunik oqaaseqartartua, Christian Friis Bach oqarpoq.

- Apeqqut eqqartuussissutigoortumik erseqqissarneqarnissaa taperserparput. Tamatuma erseqqissarneqarnissaa pingaaruteqarsoraarput, taamaammat eqqartuussisunut sassaqqusisoqarnera taperserparput, taanna oqarpoq.

Kingornussisoqaralunilu taarsiissuteqartoqassanngitsoq

Liberal Alliancellu suliap misissorneqarnissaa “aalajangiusimavaa”.

- Naalagaaffimmut tunngatillugu inatsisitigut taarsiissuteqartoqarnissaa piumasaqaatigineqassappat taama tamatuma misissorneqarnissaa aalajangiusimavarput. Pingaartumik eqimattanut 2014-ip siornatigut kingornussassaat naammassineqareersimasunut taamaalillutillu kingornusseqataasinnaanngitsunut tunngatillugu, LA-p Kalaallit Nunaannut tunngasunik oqaaseqartartua, Carsten Bach oqarpoq.

Inatsit nunatsinni 2014-imi allanngortinneqarpoq, inatsisitigut ataataqanngitsut taamaalillutik ataatassarsiorsinnaalerlutik ataataminniillu kingornussisinnaatitaalerlutik.

Inatsilli kingornussassat suli naammassineqarsimanngippata taamaallaat atuuppoq. Tamannalu inatsisitigut ataataqanngitsunit isornartorsiorneqarnikuuvoq.

Inatsit sioqqullugu taamani Naalakkersuisut aamma Kalaallit Nunaannut tunngasunut ataatsimiititaliap kingornussisinnaanngitsut taarsiullugu taarsiivigineqarnissamut periarfissaqarnissaat kissaatigigaluarpaat. Tamannali taamani danskit naalakkersuisuinit itigartitsissutigineqarpoq.

Liberal Allianceli misissuisitserusuppoq.

Partiip inatsisitigut ataataqanngitsut kingornussisimasut taarsiiffigineqartariaqanngissorai.

Inatsisitigut ataataqanngitsut inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisoqarneraallutik naalagaaffik eqqartuussisunut sassaqquaat. Taamaammat kingornussisimagaanni kingornussisimanngikkaanniluunniit inuttut pisinnaatitaaffimmi unioqqutinneqarnerannik taarsiiffigineqartariaqanngillat?

- Suliamut taamaattumut atatillugu taarsiissuteqartoqarnissaanik piumasaqaateqarsinnaanera ilisimanngilara. Kisianni inatsisitigut piumasaqaammik atuutsitsisoqalersinnaanersoq ilasseraanngilarput, Carsten Bach oqarpoq.

Nunarput nammineq akisussaaffeqartoq

Inatsisitigut ataataqanngitsut arlallit inatsit pillugu utoqqatsertoqarnissaa aamma kissaatigaat.

Inatsisitigut ataataqanngitsut danskit naalagaaffiannik eqqartuussivimmut sassaqqusisut ilaat, Klaus Frederiksen KNR-imut ima oqarnikuuvoq:

- Aningaasat anniarnermut matussutiginavianngillat, naamerluinnaq qaqugumulluunniit matussusiisoqarnavianngilaq aningaasat piinnarlugit. Ikeq kikkut tamaniittoq aningaasat mamitsinnavianngilaat, kisianni nassueruteqarnermik ersersitsissutissaavoq taavalu siumut isiginissamut tunngaviliissalluni, Klaus Frederiksen oqarpoq.

Piumasaqaalli Liberal Alliancep tapersinngilaa.

- Utoqqatsertoqassanersoq utoqqatsertoqassanersorluunniit pillugu suliani politikkikkut kukkussuteqartoqarnikuusimaneranut utoqqatsertoqarnissaanut tunuarsimaalaarpugut. Maanna politikerit tamatumani akisussaatinneqassanngillat, Carsten Bach oqarpoq.

Radikale Venstre aamma inatsisitigut ataataqanngitsunut utoqqatsertoqartariaqarnersoq aamma nangaalaarpoq.

2011-imimi inatsisitigut ataataqanngitsunut tunngatillugu qulaajaasoqarmat Kalaallit Nunaanni Landsrådip uersakkanut atatillugu ataatassarsiorsinnaatitaanerup atuutsilersinneqarnissaa akerlerisimagaa takutinneqarpoq.

- Suliaq taamaalilluni sulianit allanit inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisunit allaanerusumik inissisimalissaaq, Christian Friis Bach oqarpoq.

Inatsiseqarneq Landsrådimit aalajangiiffigineqarsinnaanngitsuummat danskit naalagaaffiat taamaalilluni inatsimmut akisussaasuuvoq.

Saqqummertoq

Inatsisitigut ataataqanngitsut taarsiiffigineqarnissaminnik piumasaqaammik danskit isumaginninnermut ministereqarfiannut siorna juunimi nassiussipput.

Isumaginninnermut ministereqarfiup piumasaqaat taamanili qisuariaateqarfiginngilaa. Tamanna pissutigalugu inatsisitigut ataatanngitsut 26-t naalagaaffik eqqartuussivimmut februaarimi sassaqquaat.

Ministereqarfiup qisuariaateqarsimannginnera SF-ip Kalaallit Nunaannut tunngasunut oqaaseqartartuata eqqarsarnartoqartippaa.

- Arriippallaarpasippoq, taanna oqarpoq.

- Ministerimut apeqquteqarniarpunga, taamaammat saqqummersillugit sooq qisuariarniannginnerlutik aalajangersimaneraat nassuiaateqartitsissutigissavarput.

Isumaginninnermut ministereqarfik sassaqqusissummut kingusinnerpaamik ullumi qisuariaateqatussaavoq.

KNR-ip naalakkersuisut partiivinit Socialdemokraatit, Moderaatit Venstrellu Kalaallit Nunaannut tunngasunut oqaaseqartartui apersorniarsarigaluarpai, tamannali saqqummersitsinissaq sioqqullugu periarfissaasimanani.

Tamatuma saniatigut KNR-ip danskit isumaginninnermut ministeriat, Pernille Rosenkrantz-Theil (S) qaammatip ataatsip ingerlanerani apersorniarsarisimagaluarpaa. Taannali apersorneqarusunngilaq.