Silap pissusia tunngavigalugu taarsiissutit: Danmark nunap inoqqaavinut aningaasassarsiorniartoq

Danmarkip Issittumi nunap inoqqaavi sumiiffiillu ulorialeqqajaasut allat, silap pissusia pillugu aningaasaliiffigineqarnerunissaat sulissutiginiarpaa.
Lars Aagaardip nunatsinni meeraallunili aqquserngit arpasaqattaarfigisarsimasani maanna ministeritut aappassaaneerluni tikeraarpaa. Assi © : KNR / Markus Valentin
Allattoq Markus Valentin
januaarip 30-at 2025 15:49

Silap pissusianut tunngasuni ministeri Lars Aagaardip Nuummut tikeraarnerani nunatsinni mingutsitsinnginnerulernissaq ukkatarineqarpoq. Taasssuma silap pissusiata allanngoriartornera nunallu inoqqaavisa pisinnaatitaaffii pillugit KNR tikeraarnermini oqaloqatigaa.

Nuuk Water Taxip umiatsiaasa ilaat qatsunngarimmi kangerlukkut ingerlaarpoq.

Danmarkimi silap pissusianut tunngasuni ministeri Lars Aagaard (M) Sermitsiap kuuata qerisimasup alakkarnerani umiatsiap siornganiippoq.

Kalaallit Nunaat Parisimi isumaqatigiissummut juunimi ilannguppoq. Nunarsuup tunisassiornerup eqiterussaanngikkallarnerani kiassusianit 1,5 gradiinnarmik kiannerulerneranut killiliiniartusssamik taanna isumaqatigiissutaavoq.

Lars Aagaardillu aalajangerneq taamnna nuannaarutigaa.

Lars Aagaardip Kalaallit Nunaannik qanimut suleqateqarusulluinnarnini erseqqissarpaa: - Ministerinngorama kalaallit folketingimut ilaasortat marluk ilaasortaasuniit allaniit siulliullugit kaffisoqatiseraakka. Ikiuukkusoqaanga. Assi © : KNR / Markus Valentin

- Nuannaarutigaara. Tassami nunat allat Korea avannarlermut, Yemenimut nunanullu allanut soqutiginarsinnaasunut isumaqataallutik isumaqatigiissummut ilaajunnaarneranni Kalaallit Nunaat ilanngulluni nalunaarmat pisut assortuuttuusipput.

Nunatsinni mingutsitsinnginnerulernissamut allannguiniarnermik taavalu nunatta Danmarkip tamatumani assigiinngissutaannik qallunaaq silap pissusianut tunngasuni ministeri maanna umeruivoq. Siullertulli Lars Aagaard Kalaallit Nunaannut tunngatillugu anguniagassaminik saqqumiussivoq:

- Nunat inoqqaavisa pisinnaatitaaffii pillugit suleqatigiinnerulernissaq, silap pissusia pillugu nunat tamalaat isumaqatigiinniarnissarsuanni tullermi ukkatarinerussavarput.

Nunat inoqqaavinut silap pissusia tunngavigalugu taarsiissutit

Lars Aagaardi Nuup kangerlua qimerloorujuujutigalugu qiimmaammerpoq. Nukappiaraallunimi Nuummi najugaqarluni angunni angalaaqatigikkajuttarsimavaa.

Nunatsinnilu pinngortitaq silap pissusia allanngoriartormat taamanerniit allanngupiloorsimavoq.

Taamaammallu Danmark silap pissusia pillugu ataatsimeersuartoqarnissaanut periusissiorsimavoq, nunap inoqqaavinut silap pissusiata allanngoriartorneranik misigisaqartunut, nunarsuarmi nunat aningaasanik amerlanerusunik tunniussinissaa anguniassallugu. 

SILAP PISSUSIA PILLUGU ATAATSIMEERSUARTARNERIT PILLUGIT PAASISAQARIT

Nunat tamalaat silap pissusia pillugu ukiut tamaasa ataatsimeersuartarput. Parisimi isumaqatigiissummi anguniakkat nunani naalakkersuinikkut siuttut atorfilittallu ataatsimeersuarnermi isumaqatigiinniarneranni tunngaviusarput.

Nunarsuup piffissami suliffissualiulinngikallarnermili kiatsikkiartornera, sapinngisamik 1,5 gradimut killilersimaartinneqarnissaanut isumaqatigiissutip taassuma silap pissusia pillugu 2015-imi ataatsimeersuarnermi akuerineqarpoq.

Nunat aningaasaateqarnerit 2.100 milliardit koruuninik nunanut siuariartortunut akiliissasut siorna aalajangerneqarpoq.

Nunat siuariartortuusutut taaneqassanersut naalagaaffinnit ataasiakkaanit aalajangerneqartarpoq, taamaammat assersuutigalugu Kina nunanut siuariartortuusunut suli ilaammat aningaasanik tunineqartarpoq.

Danmarkili tulliani ataatsimeersuarnermi Brasiliami novembarimi pisussami ersarissumik piumasaqarniarpoq –  tassa nunap inoqqaavinut silap pissusiata allanngoriartorneranut misigisaqartunut aningaasanik tunniussaqaqqusiniarpoq.

Nunat tamalaat Kalaallit Nunaannut soorlu aningaasanik tunniussaqartussanngortinnissaat tamatumani neriugineqarpoq.

- Kalaallit Nunaat tassani qaninnerusumik suleqatigerusuppara. Danmark silap pissusiata allangoriartornera pillugu isumaqatigiinniarnissarsuarmi tullermi EU-mi siulittaasuussaaq, tassanilu Kalaallit nunaanni takussaasunut tunngasunik isummanik ilanngussinissatsinnut periarfissaqassaagut.

Nunat inoqqaavisa pisinnaatitaaffii silap pissusianut tunngasuni ataatsimeersuarnermut atassuserukkit, taava tigussaasut suut sulissutigissavisigit?

- Silap pissusianut aningaasaliinerusinnaavoq, annerusumik Issittumi nunat inoqqaavi silap pissusiata allanngoriartorneranik misigisaqartuusut pinerullugit anguniagaqarnissaq. Aningaasaliineq inuiannut kalaallinut iluaqutaasinnaavoq. Aaqqiissuteqarfigisinnaagutsigu ikiuutikutsoorusuppunga, silap pissusianut tunngasuni ministeri naggasiivoq.