Canadami pinngitsaaliissummik naartusinnaajunnaarsitsinerit inatsimmik allannguinerup unitsissagai

Canadami inatsimmik allannguuteqartoqangajalerpoq. Canadami pinngitsaaliissummik naartusinnaajunnaarsitsineq ukiunik 14-inik parnaarussaanermik kinguneqarsinnaalingajalerpoq. Nunap inoqqaavisa arnartaat ullumikkumut pinngitsaaliissummik suli naartusinnaajunnaarsinneqartartut ilisimatusartoq oqarpoq.
Nunap inoqqaavisa arnartaasa pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaartitaasimanertik ukiuni kingullerni saqqummiutillattaavaat. Pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsinermut assersuut kingulleq 2019-imi pivoq, tassanilu naggueqatigiinnit inunnit arnaq kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimalluni. Assi © : Viemose Kaare/BAM/Ritzau Scanpix
januaarip 04-at 2024 07:52
Nutserisoq Connie Fontain

Inatsimmik allannguinermi Canadami pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsineq ukiuni 14-ini parnaarussaassutaasinnaasunngortinniarneqarpoq.

Nunammi inoqqaavisa arnartaat tusindilikkaat piffissap ingerlanerani nammineq piumassuserinngisaminnik kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimapput. Arnat arlallit kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarnerminnik oqaluttuartut arlallit saqqummikaanerat Canadami ukiuni kingullerni uissuummissutigineqarput.

Senatorip, Yvonne Boyerip oqarnera naapertorlugu pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsineq Canadami nunap inoqqaavisa inuiaanik nungusaanerup ilagaa. Taamaammat taassuma inatsisip allanngortinneqarnissaa siuttuuffigaa.

- Pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsinermut akerliunermik suliaqarninnut atatillugu apeqqut siulleq uannut apeqqutigineqartartoq tassaavoq: ”Tamanna qangali pisuunngila?”. Akissullu pisariunngitsoq tassaavoq ”naamik”.

- Arnanik piffissami matumani suli pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsisoqartarpoq, matumani arnat assersuutigalugu naartunerat imaluunniit meerartaaqqammerluinnarnerat apeqqutaatinneqarneq ajorpoq, Yvonne Boyer inatsimmik allannguinissap suliarineqarneranut atatillugu oqarpoq.

Inatsimmik allannguutissaq taanna aappassaaneerneqarpoq tullinnguutissaaq pingajussaaneerneqarnissaa. Sulili oqaatigineqanngilaq inatsisissaq qaqugu suliaralugu nanginneqassanersoq.

Nunap inoqqaavisa arnartaat qanoq amerlatigisut kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimanerannut eqqorluartumik missiliuuteqartoqanngilaq. Senatorilli, Yvonne Boyerip allaffeqarfia, sammisamut atatillugu paasissutissanik katersisoq naapertorlugu 1971-imit 2018-imut ikinnerpaamik 12.000-it kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimapput.

Inuiaqatigiinni kingunerluuteqartoqartoq

Pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsineq nunap inoqqaavisa akornanni kingunerluutaangaatsiartoq, Canadami Université du Québec in Abitibi-Témiscaminguemi School of Indigenous Studiesimi (nunap inoqqaavisa ilinniarfianni) ilisimatusartoq, Suzy Basile oqarpoq.

Taanna nunap immikkoortuani Québecimi nammineq piumassuserinngisamik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsinermut atatillugu saqqummersitseqqaartumik, nalunaarusiamik 2022-imeersumik allaatiginneqataavoq. Québecimi nunap inoqqaavi innuttaasut 1 procentii sinneqarput.

- Arnat meerartaarsinnaajunnaaraangamik ilaqutariillu kinguaariit ingerlaqqissinnaajunnaaraangamik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsineq arnanut taakkulu ilaqutaannut kingunerluutaangaatsiartarpoq. Arnanut ataasiakkaanut kisimi kingunerluutaaneq ajorpoq, nunalli inoqqaavinut tamanut, Suzy Basile Canadami nunap inoqqaavini Atikamekw First Nationinut ilaasoq oqarpoq.

Taassuma Canadami arnat nunap inoqqaavigineersut kisimik kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarneq ajornerarpai, arnat nunasisimasut , innarluutillillu pinngitsaalillugit kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimapput.

Napparsimmaviit nakorsallu ataasiakkaat kinguaassiorsinnaajunnaarsitsisartut akisussaasuupput.

Canadami tamarmi – Saskatchewanimi, Albertami, Manitobami, Nova Scotiami, British Columbiami Quebecimilu nammineq piumassuserinngisamik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsinermut atatillugu eqqartuussisunut suliassanngortitsinerit arlallit maanna piareersarneqarlutillu ingerlanneqarput.

CANADAMI PILLAATISSIISARNERMUT INATSIMMIK ALLANNGUINEQ

  • Canadami pillaatissiisarnermut inatsit naapertorlugu nammineq piumassuserinngisamik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsineq unioqqutitsineruvoq.
  • Naak nunap inoqqaavinit arnat tusindilikkaat kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimagaluartut suli akisussaaffiliisoqanngilaq.
  • Taamaammat politikerit arlallit – matumani senatori, Yvonne Boyer ilanngullugu – arnanut nammineq piumassuserinngisaminnik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsisunut ukiuni 14-ini parnaarussaasoqarsinnaalersitsinissamut pillaatissiisarnermut inatsimmut allannguiniarput.
  • Tamatuma saniatigut inatsimmut allannguinerup akuersissuteqarneq inuup 18-it inorlugit ukioqarnerani, akuersissuteqarsinnaannginnerani imaluunniit inuup kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarnissaminut qinnuteqarsimannginnerani atuuttussaassanngitsoq erseqqissassavaa.

Naggueqatigiinnit arnaq 2019-imi nammineq piumassuserinngisaminik Northwest Territoriesimi kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarmat nakorsaq pillaatissinneqarpoq. Nunap immikkoortuani Yellowknifemi nakorsap arnap mannissaqarfii tamarmik peerpai, taamaalillunilu kinguaassiorsinnaajunnaarluni, tamanna pivoq, naak arnap mannissaqarfimminit saamerleq kisimi peersinneqarsinnaasoq allakkatigut akuersissutigigaluaraa. Canadami tusagassiorfiit arlallit taama allaaserisaqarput.

Nunap inoqqaavisa arnartaannik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsineq pissutigalugu nakorsamut aatsaat siullerpaamik pillaatissiisoqartoq, nunat tamalaat akornanni tusagassiorfiup, The Associated Pressip (AP) allaaseraa. Suliaq politiinit misissuiffigineqanngilaq.

AP-p allaaserisaa naapertorlugu nakorsap nakorsatut piginnaatitaanera qaammatini tallimani atorunnaarallarsinneqarnera, nakorsanngorniarnermi ileqqorissaarnermik pikkorissarnermut ilaasussanngornera, suliamillu misissuinermut aningaasartuutinik akiliisussanngortinneqarnera pillaatissiissutigineqarput. Nakorsaq taamaalioreeruni nakorsatut sulileqqissinnaavoq.

Inuiannik ersinngitsumik nungusaaneq

Suliaritinnermi taama pisoqarneranik oqaluttuani taanna siulliunngilaq.

Suzy Basilep oqarnera naapertorlugu arnat napparsimmavinni kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqaraangamik mianernartumiikkajupput. Tamanna erninermut imaluunniit suliaritinnermut atatillugu pigajuppoq, arnallu mannissaqarfimminninik illiaminnilluunniit persitsinissamut tatineqarfimminniikkajullutik.

Ilaatigut peqqinnissaqarfimmi sulisut arnap naartusinnaajunnaarsinneqarnissani akuerinngippagu, meeraata arsaarinnissutaanissaanik sioorasaarineq sakkugisarsimavaat. Nakorsat aamma naartusinnaajunnaarsitsineq suusoq piaaralutik kukkusumik aamma nassuiartarsimavaat. 

Arnat erniliivissut atsiortittarsimavaat, erseqqissumik ilisimatinnagit, atsiugassaat naartusinnaajunnaarsinneqarnissamik akuersissutaasoq. Pisuni allani arnat kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimanertik ilisimanngittarpaat, aatsaallu ukiut arlallit qaangiutereeraangata paasisarlugu.

- Nakorsat peqqinnissaqarfimmilu sulisut nunap inoqqaavisa arnartaat akisussaanngitsuusoraat. Arnat amerlavallaanik meerartaartarsoraat, tamannalu inuiaqatigiinnut akisuujusoralugu, Suzy Basile oqarpoq.

CANADAMI NUNAP INOQQAAVISA ARNARTAANNIK PINNGITSAALIISSUMMIK KINGUAASSIORSINNAAJUNNAARSITSINEQ

  • Canadami nunap inoqqaavini arnat qanoq amerlatigisut kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimanersoq erseqqissumik missiliorneqanngilaq.
  • Senatorip, Yvonne Boyerip allaffeqarfia, sammisamut atatillugu paasissutissanik katersisoq naapertorlugu piffissap ingerlanerani arnat ikinnerpaamik 12.000-it kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimassapput.
  • Canadami naalakkersuisut 2018-imi suleqatigiissitamik pilersitsipput, taakku nunap inoqqaavisa arnartaasa kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarnerat misissortussaavaat.
  • Tamatuma saniatigut Université du Québec in Abitibi-Témiscaminguemi (UQAT) ilisimatusarnermik suliniut annertooq 2018-imi aallartinneqarpoq, tassannga kinguaassiorsinnaajunnaarsitsinerit misissorneqartussaapput. Suliniut nunap inoqqaavisa suliniaqatigiiffii suleqatigalugit suliarineqarpoq. Nalunaarusiaq ”Forced and coerced sterilization of persons in Canada” (Canadami pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqartut) 2022-mi juunimi saqqummersinenqarpoq.
  • Canadami Peqqinnissamut ministereqarfik naapertorlugu arbat naggueqatigiinnit inunnit nunallu inoqqaavinit tunuliaqutaqartut 470-it 1972-iinnarmi kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarput.

Paasissutissarsiffik: Nutaarsiassaqartitsivik AP, Ritzau, KNR

Nunap inoqqaavinit Athabasca Chipewyan First Nationimit Morningstar Mercredi arnat tusindilikkaat Canadami pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimasut ilagaat.

Taanna nunap immikkoortuani Saskatoonimi napparsimmavimmi 1977-imi pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarami 14-inik ukioqarpoq.

Morningsstar Mercredi piffissami tassani anniangaatsiarluni napparsimmavimmut unitsinneqarami qaammatini arfineq-marlunni naartuvoq.

Arnaq napparsimmavimmi inuttaa akuersiteqqaarnagu pilatsilluni ernivoq – taassumali nakorsat pilattaanermut atatillugu mannissaqarfimminik mannissaqarfiillu aqqutaanik peersillutik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsinerat ilisimanngilaa. Aatsaalli ukiorpassuit qaangiummata naartusinnaajunnaarsinneqarsimanini paasivaa.

Erninerup kingorna, ulluni arlalnni nakorsaasersorneqangaatsiarsimavoq. Ulloq mannalu tikillugu pilatsilluni ernisinneqaramili meeqqani pillugu susoqarsimanera ullumikkumut ilisimanngilaat.

Morningstar Mercredip oqarnera naapertorlugu tamakku tamarmik nammineq angajoqqaamiluunniit akuersissuteqarneratigut pinngillat. Arnaq napparsimmavimmit angerlartinneqarami eqqarsartaatsimigut isasoorpoq. Taamani pisimasunut kingumut qiviaraangami oqartarpoq susinnaajunnaavissarneqarsimalluni.

Morningstar Mercredi ullumikkut atuakkiortuuvoq, eqqumiitsuliortoq pinngitsaaliissummillu kinguaassiorsinnaajunnaarsitsinermut tunngatillugu ilungersuuteqarluni ingerlatsisuuvoq.

- Suli kingunerluutaavoq, susoqarsimanerani sapinngisara tamaat sulissuteqarniarsarivunga. Arlalinnik meerartaarnissara kissaatigiuaannarsimavara ukiorpassuarnilu naartulerniarsimagaluarlunga, taamaammat ullumikkumut suli anniaataangaatsiarpoq, taanna oqarpoq.

Morningstar Mercredip pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsinerpassuit ullumikkut ukkatarineqartinniarsarlugit sulissuteqarpoq.

Morningstar Mercredip ukiorassuit siornatigut kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimanini 30-t naajartorneranik ukioqarluni aatsaat paasivaa.

Arnap pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimanini sakkortuumik kingunerluuteqarfigalugu ullumikkut ptsd-qarfigaa – tamannali sammisamik ukkatarinnitsitsiniarneranut uniffiliinngilaq. Taassuma suliaqarnermi ilaatut atuagaq ”Sacred Bundles Unborn” pinngitsaaliissummik kinguaassiorsinnaajunnaarsitsinerpassuarnut tunngasoq ilaatigut atuakkiarinikuuaa.

- Piviusoq imaappoq arnat tamarmik kinguaassiorsinnaajunnaarsinneqarsimasut kinguaariinnik ingerlatitseqqinnissaat unitsinneqartarpoq. Piviusoq tamanna uannut uppititsinerulluinnarpoq.

- Nunap inoqqaavini inuiannik ersinngitsumik nungusaaneruvoq nipaalluinnartoq. Inuiannillu nungusaaneq sunniuteqangaatsiarpoq, Morningstar Mercredi oqarpoq.

Pisimasut qulaajarniarneqartut

Kinguaassiorsinnaajunnaarsitsinerit Canadap nunasiaateqarneranit oqaluttuat qulaajarneqanngitsut ilagaat.

Nunap inoqqaavi ilanngutitinneqassasut Canadami ukiorpassuarni inatsisitigut isummiunneqarsimavoq.

Nunap inoqqaavisa meerartaat 1990-ikkut tungaannut angerlarsimaffiutigalutik atuarfinnut nassiunneqartarput, tassanilu kulturiminnik puiguisinniarneqarput. Angerlarsimaffiutigaluni atuarfik kingulleq 1996-imi matuvoq. Kingornatigut meeqqat atuarfinni kinguaassiutitigut naapertuilluanngitsuliorfigineqartarsimasut saqqummiunneqarpoq. Meeqqat arlallit toqusimapput kingornalu atilerneqaratik, suiaassusaannut immikkoortinneqaratik iliveqarsimallutik kiisalu toqunerannut pissutaasut allattorsimasuutigineqaratik. Angerlarsimaffiutigalutik atuarfiit Canadami Ilumoortussaq Saammaasseqatigiinnerlu pillugu ataatsimiititaliarsuarmi nunap inoqqaavinik kulturikkut inuiannik toqoraanertut 2015-imi taaneqarput.

Inuiannik toqoraaneq 2019-mi oqaluuserisassaneeqqilerpoq. Nalunaarusiammi nunap inoqqaavisa arnartaannik inuiannik toqoraasoqarsimanerarpaa, pissutigalugu arnat toqutsinermut qimarngussinermullu suliani suli amerlangaatsiarmata.

- Canadap nungutinniarsaraatigut. Tamanna isortuussaajunnaarpoq. Taamaattumik pisimasut maanna qulaajarniarsaraagut, Suzy Basile oqarpoq.

Canadami nunap inoqqaavisa ataatsimoorlutik susoqarsimaneranik sulilu pisartunik oqaluttuarnerat Morningstar Mercredimut nukissaqalersitsivoq. Pinngitsaaliissummimmi kinguaassiorsinnaajunnaarsitsineq suli qaangiutinngilaq.

- Canadamiut qanoq pisoqarsimaneranut atatillugu qanoq qisuariarnerat – qisuariannginneralluunniit nakkutigalugu soqutiginartuuvoq. Misiarneq annilaarnerlu inuppassuarnik misigineqarsoraara. Maanna oqaluunnitsinni Canadami maannakkorpiaq arnanik kinguaassiortitsisinnaajunnaartoqartoq paasiuminaappoq, taanna oqarpoq.