Juulip aallaqqaataanit atoqatigiinniarnermi akuerseqqaartalissaatit

Inuit marluk atoqatigiinnginnerminni akuersaarsimaqqaartarsimassapput, imaluunniit allatigut akuersissuteqarneq qulakkeeqqaarsimassavaat. Inatsisartummi pinngitsaaliinikkut atoqatigiinnermut inatsit allanngortinneqarnissaat akuersissutigaat.
Atoqatiginiakkat atoqatigiinnissamut ersarissumik akuersissuteqarnera qulakkeeqqaartalissavat, imaluunniit immissinnut qanillivitsinnani atoqatigiinnissamut akuersissuteqarsimanersoq qulakkeerluinnarsimassavat. Assi © : Tamara Álvarez/Flickr Creative Commons
decembarip 01-at 2022 11:30

Atoqatiginiakkat atoqatigiinnissamut ersarissumik akuersissuteqarnera qulakkeeqqaartalissavat, imaluunniit immissinnut qanillivitsinnani atoqatigiinnissamut akuersissuteqarsimanersoq qulakkeerluinnarsimassavat.

Inatsisartummi pinerluttulerinermi inatsit paragraf 77-ip, pinngitsaaliilluni atoqateqarnermut tunngasup allanngortinneqarnissaa akueraat.

Tamanna pissutigalugu illuatungeriit aapparisartik atoqateqarusunnersoq qulakkeersimassavaat. Akuersissuteqartoqaqqarsimanngippallu tamanna pinngitsaaliilluni atoqateqarnerussaaq.

Akuersissuteqarsiomanissamut inatsisip juulip aallaqqaataa 2023-mi atuutilernissaa pilersaarutaavoq.

AAMMA ATUARUK Inatsiseqarnermut ministerip nunatsinni akuersissuteqarnermut inatsit pillugu inatsisissatut siunnersuut tusarniaassutigigaa

Inatsit maannamut atuuttoq naapertorlugu pinngitsaaliisimaneq imatut oqaatigineqartarpoq, ”pinngitsaaliilluni atoqateqarsimasoq allatulluunniit kinguaassiuutitigut atoqatiginnittoq persuttaanikkut qunusaarinikkulluunniit imaluunniit allamik atoqateqarluni allatut atornerluisimasoq, imaluunniit pinngitsaalineqarsimasoq pisumi akiuussinnaasimanani”.

Inatsilli nutaaq atuutilerpat atoqatigisaq oqaatsitigut, attuuanikkut allatulluunniit iliuuseqarnikkut atoqatigiinnissamut ersarissumik akuersissuteqarsimassaaq.

Nipeqannginneq atoqatigiinnissamut akuersinerunngitsoq

Asii Chemnitz Narup Inatsiseqarnermut Ataatsimiititaliami ilaasortatut isumaliutissiissummik suliarinneqataavoq.

Taannalu tusagassiuutinut nalunaarummi ima oqarpoq:

- Atoqatigiittarnermik maannamut isiginneriaatsip pisoqalisoorsimanera inatsisissami takuneqarsinnaalerpoq, tassami manna tikillugu ilimagineqartaraluarpoq inuk atoqatigiinnissamut naaggaarluni oqarsimanngippat – nilliasimanngippalluunniit -  taava nilliasimannginnera ingerlaannaq akuersisimaneratut naatsorsuutigineqartarluni – naak sutigut allatigut taamatut iliorusunnani inuk takutitsisimangaluarpalluunniit.

Periusiusimasumi isiginiarneqartaraluarpoq atoqatigiilinnginnermi inuit marluk akunnerminni imminnut qanoq iliorfigisimanersut, tamannali qimanneqartussanngorpoq.

Inatsimmi nutaami imaalissaaq: assersuutigalugu, tiinganiartutut peqqusaartutut iliuutsit, unnuup ingerlanerani kunissisimanerit, imaluunniit pinngitsaalineqartup pinngitsaaliisoq angerlaqatigisimammagu, tamakku atoqatigiinnissamut akuersisimanertut isigineqarsinnaajunnaassapput.

Inatsit tassunga assingusoq siorna Danmarkimi atuutsinneqalernerata kingorna inatsisissaq atuutsinneqalerpoq.

Atoqatigiinnissamut akuerseqqaartarnissaq pillugu inatsit Danmarkimi atuutilermat unnerluutigineqartut pisuutinneqartullu marloriaatinngorput. Amerleriarnerannut pissutaasut assigiinngitsunik pissuteqarsinnaapput.