Sammisaq: Spiralilersuineq

Naja Lyberth ajunngitsorsiassat utaqqineqangaatsiartut pillugit: - Assorujussuaq oqiliallannarpoq

Naja Lyberth nuannaaqisoq, arnat spiralimik mamianartuliorfigineqarsimasut ajunngitsorsiassarsitinneqalersut pillugit nutaarsiassap saqqummiunneqaqqammersoq KNR-imit oqaloqatigineqarnermini oqarpoq. Arnat taakkua tamarmik ajunngitsorsiassatik tigoreerpatigit oqaaseqartartumut suliaq aatsaat naammassissaaq.
Naja Lyberth namminermisut arnanut akuersitinneqaqqaarnatik spiralilersortissimasorpassuarnut oqaaseqartartuuvoq. Ullumikkut nuannaarpoq. Assi © : KNR
decembarip 11-at 2025 14:02
Nutserisoq Karla Heilmann

Naja Lyberth Maniitsumiilluni 14-inik ukioqarluni nakorsamut spiralilerneqarnissi pillugu aggersagaanini allaaseralugu, Facebookimi 2017-imi allappoq.

Taamaalilluni taanna arnallu allat 4500-t – naliliineq naapertorlugu – ‘60-ikkunni ‘70-ikkunnilu – amerlasuut akuersitinneqaqqaarnatik pineqarsimasunut siullersaalluni oqaasinnguisuuvoq.

Spiralilerneqarama soorlu savinnik illissakkut kapoorneqarlunga, Naja Lyberth pisoq pillugu KNR-imit 2022-mi apersorneqarami oqaluttuarpoq. 

Arnat kalaallit arlallit qanoq akuersiteqqaarnagit spiralilersorneqarsimanerat pillugu DR-imit tusarnaagassiami ”Spiralkampagnen”-imi ukioq taanna peqataavoq, spiralilersuisoqarsimaneralu tusarnaagassiap saqqummersinneqarnerat kingorna oqallisaangaatsialerpoq.

Naja Lyberth arnallu taakku sinneri Danmarkimit ukiut pingasut qaangiummata akuerineqarput. 

Peqqinnissaqarfiup 1991-ip tungaanut danskinit akisussaaffigineqarnerani, arnat kalaallit akuersiteqqarnagit spiralilersorneqarsimasunut 300.000 koruuninik ajunngitsorsiassiisoqarnissaa pillugu Folketingimi isumaqatigiittoqartoq, danskit Peqqissutsimut ministeriaqarfiata ippassaq nalunaarutigaa.

Arnat eqqugaasut anniaataat aliasunnerallu aningaasatigut ajunngitsorsiassiinikkut peerneqarsinnaannginnerat qularutissaanngilaq. Taamaaliornerpulli siornatigut pisimasunik ilinniarfiginninnitsinnut, utoqqatsernitsinnut akisussaaffitsinnillu tigusinitsinnut ersiutaasinnaavoq, Sophie Løhde KNR-imit apersorneqarnermini oqarpoq.

Naja Lyberthip arnallu taakku ajunngitsorsitinneqarnissaminnik piumasaqaatertik akuerineqarmat oqiliallaatigaa:

Nuannaajummertorujussuuvunga. Naatsorsuutigisimanngikkaluarakku ullumikkut taama siusitsigisumik taamatut pisoqassasoq. Aamma eqqartuussisorisarput oqaloqatigigakku oqaloqatigigaminga isumaqatigiilluinnarpugut tassa ajugaanerusinnaanngilagut, nutaarsiassap tamanut saqqummiunneqarnerata kingorna KNR-imut ippassaq oqarpoq.

- Assorujussuaq oqiliallannarpoq.

Eqqartuussivilersuinermi?

Naja Lyberth arnallu allat 67-it danskit naalagaaffiat 300.000 koruuninik taarsiissuteqaqqullugu eqqartuussivimmut sassaqquaat. Arnat taarsiivigeqqusut 2024-mi 143-nut amerleriarput. Pilersaarutit malillugit suliaq eqqartuussivimmi 2027-mi sassartinneqartussaavoq.

Danmarkilli eqqartuussisutigut suliassaq maanna qaangerpaa.

Naja Lyberth tamatuminnga ingerlatsineq pillugu:

- Ingerlarnga pikkunaalunnikuuvoq suliarujussuugami kivitassaq. Suleqatigiinnerpassuit pisimapput advokatissarsiornerit.

Taarsiisussanngortoqarnera suliamik unitsitsiva?

- Unitsitsissajunnarsivugut aatsaat qulakkeerinnikkutta kikkut tamarmik pisinnaasut piumasut taarsiivigitereerpata, taanna oqarpoq.

Qinnuteqaatit suliarineqarnissaat ajunngitsorsiassallu tunniunneqarnissaat qanoq sivisutigissanersoq, taassuma utaqqimaarniarpai. 

- Upernaaru qanoq iliorumaarnersut arnarpassuit takujumaarparput, oqaaseqartartoq oqarpoq.

Danskit naalagaaffianut tunniussinersi taarsiisussanngortoqarnera peqqutigalugu taamaatiinnassavisiuk?

- Qulakkeeqqaartussaavagut taakku taarsiivigitittussat arlaatigut sinaatigut akuuffigalutigit aqqutissiuilluta. Kisianni aamma immaqa una pingaaruteqarami inuit pisinnaatitaaffii immaqa arlaatigut qaangiiffigineqannginnissaat immaqa arlaatigut akuusinnaassaagut, taanna akivoq.

Eqqartuussissuserisoq Mads Pramming, arnat spiralilersuinermi eqqugaasunut danskit naalagaaffiannit ajunngitsorsititsinissamut tunngasumi ingerlatsisuusoq KNR-imit oqaloqatigineqarpoq. Taassuma apersorneqarnera kingusinnerusukkut saqqummiunneqassaaq.

SPIRALILERSUISIMANEQ SUUA?

  • Kalaallit Nunaanni niviarsiaqqat arnallu 4000-it sinneqartut 1960-ikkunni 70-ikkunnilu spiralilersorneqarput. Tamanna Kalaallit Nunaanni naartunaveersaatinik atuisitsinermi suleriaaserineqarsimasoq – allatut taallugu naartunaveersaatit -  pillugu suliamut attuumassuteqanngitsunit piffissami 1960-imiit 1991-ip tungaanut pisimasut qulaajarneqarput. Niviarsiaqqat naartunaveersaaserneqartut ilai aqqaneq-marluinnarnik allaat ukioqarput.
  • Qulaajaaneq Arnat 354-it misiginikuusatik pillugit oqaluttuarput, pisimasullu 488-it misissuiffigineqarlutik. Pisimasut amerlanerpaartaanni arnat akuersiteqqaarnagit spiralilersorneqarsimapput.
  • Taamanikkut Nunarput Danmarkimi amtiuvoq.
  • Qulaajaaneq naapertorlugu spiralilersuiniarneq ilaatigut danskit oqartussaasuisa inuiaqatigiit amerliartornerannut ernumanermut atassuteqarpoq, inuiaqatigiillu kalaallit amerliartornerannut killiliinissamik kissaateqarlutik.
  • DR-imit tusarnaagassiap ”Spiralkampagnen”-ip 2022-mi, qanoq kalaallit arnat arlallit akuersiteqqaarnagit spiralilersorneqarsimanerat pillugu saqqummiussinerata kingorna oqaluttuaq aallartipiloorpoq.
  • Arnat 143-t spiralilersuisimanermik suliaq pillugu danskit naalagaaffiat eqqartuussivimmut 2024-mi tunniuppaat. Inuit pisinnaatitaaffiinik unioqqutitsisinermut taarseeqqusissutaat katillugit 43 millionit koruunit missaanniipput.
  • Aggustimi 2025-mi – qulaajaaneq saqqummiunneqanngitsiarnerani – qallunaat ministeriunerat Mette Frederiksen arnanut suliamut attuumassuteqartunut Danmarki sinnerlugu utoqqatserpoq.
  • Tassunga atatillugu Naalakkersuisunut siulittaasoq Jens-Frederik Nielsen arnanut 1992-imi Danmarkimi peqqinnissaqarfik nunatsinnit akisussaaffigineqalerneraniit akuersiteqqaarnagit naartunaveersaaserneqarsimasunut utoqqatserpoq. Nunatta nakorsaaneqarfiata pisut 15-it ilisimasaqarfigaat.
  • Utoqqatserneq Nuummi septembarip 24-ani malunnartinneqarpoq.