Aaja Chemnitz Larsenip nunaqarfiit matorusukkai

Sumiiffinni ikinnerusuni najugaqassaagut. Aaja Chemnitz Larsen (IA) Folketingimi oqaaseqartarfimmit oqarpoq. Tamanna innuttaasunut tamanut ikiorsiinermut pitsaanerulersitsissaaq.
Inuit Ataqatigiit Folketingimi ilaasortaat aalajangiisussaaguni nunatsinni nunaqarfiit qassiiusut matuneqartariaqaraluarput.
oktobarip 09-at 2020 13:28

Innuttaasut tamarmik qaffasissumik atugarissaassappata illoqarfinni nunaqarfinnilu ikinnerusuni najugaqartariaqarpugut.

Folketingimut ilaasortaq, Inuit Ataqatigiinneersoq, Aaja Chemnitz Larsen Folketingimi oqallinnerup sisamanngornermi ammaanersiornerani oqarpoq.

- Namminerlu isumaqarpunga nunatsinni najugaqarfiusunit 80-ingajannit ikinnerusuni najugaqassagut. Illoqarfiit ineriartortinneqassapput, nunaqarfiit sulilluarfiusut attanneqassapput nunaqarfiillu allat nalinginnaasumik matuneqassallutik.

Tamanna oqartussanit ikiorsiisoqarneratigut pissaaq.

- Matumani inuit illoqarfinnut qajassuussamik, silatusaartumik nuutsinneqarnerannut qulakkeereqataassaagut, pitsaanerusumillu atugassarissaarnissaannik qulakkeerillutalu neriorsuissaagut.

Aaja Chemnitz Larsenip nunaqarfippassuarni utoqqaannarnik ilaannilu angutaannarnik annermik najugaqartoqartoq erseqqissaatigaa. Taakkulu najugaqarfeeqqanik nalinginnaasumik atorunnaarsitsinissamut pissutaaqataapput.

Inuit Ataqatigiit Folketingimi: Naalakkersuisut ineqarneqarmut politikkianni equngasoqarpoq

Inuit Ataqatigiinnit politikerip siunnersuut nunaqarfinnik matusinermut sammisamut mianertartumut eqquisoq nassuerutigaa.

Illoqarfinnili nunaqarfinnilu 80-ingajanni innuttaasorpassuit pisortat ikiorsiinissaannut naammattumik pissarsisinnaanngillat.

AAMMA ATUARUK Naalakkersuisut: Nunaqarfinni pingasuni nutaanik pisiniarfiliortoqassanngitsoq

Namminersorlutik Oqartussat danskillu naalagaaffiata pisussaaffimminik iliuuseqarniarneranut ajornakusoortitsisoq, Aaja Chemnitz Larsen isumaqarpoq.

Taassuma Naalakkersuisut najugaqarfeeqqanik naammattumik suliffissaqarfiunngitsunik pilersitsinerannik tamatumalu saniatigut illoqarfinni siuariartorfiusuni noorarfiusunilu sanaartornissamut nangaassuteqarnerat pillugit isornartorsiorpai.

Tamatuma saniatigut inatsisitigut isumannaatsuuneq, folketingimi ilaasortat aamma ajornartorsiutaapput, nunaqarfinnilu arfinilinni kommunefogdit ullumikkut amigaataasut erseqqissaatigalugu. Tamanna innuttaasut inatsisitigut isumannaatsuunissaannut pingaartumik isumaginninnikkut susassaqarfimmut sunniuteqarpoq.

- Nunaqarfinni inatsiseqannginnitta inatsisaatsuussuseq inatsisaatsuliorliornerlu kingunerai. Nunaqarfinni meeqqanut atornerluinerpassuarnut pisimasunut aamma tunngavoq. Taamaattoqarsinnaanngilaq.

Siumut paatsuungasoq

Siumumeersoq, Aki-Matilda Høegh-Dam folketingip ataatsimiittarfiani nunaqarfiit matuneqarnissaannut siunnersuut pillugu apeqquteqarniartunut ilannguppoq.

Taassuma siunnersuut Inuit Ataqatigiit pisortatigoortumik politikkerineraat – imaluunniit Aaja Chemnitz Larsenip kisimi siunnersuutigineraa apeqquserpaa. Inuit Ataqatigiimmi nunaqarfiit attanneqartariaqartut ileqquusumik politikkerisimavaat.

Kalaallilli folketingimi polikerikeriisa partiimi politikkertik maleqqissaartariaqanngikkaat, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq.

- Nammineq politikkiuvoq (...). Isumaqarpunga politikeritut ilaatigut politikkikkut artornartunik aalajangiisoqartoqartassasoq.

Aki-Matilda Høegh-Damip tamanna akissuteqarfigeqqippaa:

- Taava qaqugukkut Folketingimi Inuit Ataqatigiinnut imaluunniit Aaja Chemnitz Larsenimut oqalunnerluni ilisimaneqartassava?

Aaja Chemnitz Larsen naggasiilluni akissuteqarpoq:

- Inuit Ataqatigiinni ilaasortaavunga aamma kalaallit politikkianni nuimasuullunga. Nunatsinni susoqarneranut assigiinngitsunik isumaqarsinnaanermut pisinnaatitaaffeqarpunga, maanimi (Folketingimi aaqq.) politikkerput annertuumik sunniuteqarfigisarpaa.