Aaja Chemnitz Aki-Matilda Høegh-Damilu: Dollarsinut qujanaq – piumasaqaatilli naapertuuppata

Nunatta Folketingimut ilaasortaatitaasa USA-p aningaasaliiniarnera ammaffigaat. IA-lli USA-p illuanut piumasaqaateqarsinnaanera aarleqqutigaa.
Nunatta Folketingimi ilaasortaatitaasa marluk USA-p nunatsinnut aningaasaliiniarnera naapertuuttunik piumasaqaatitaqassappat akuersaarpaat. Assi © : KNR/ANNA P. KNUDSEN
apriilip 23-at 2020 14:43

USA-p nunatsinnut 82 millionit koruuninik aningaasaleerusunnera qujarupparput.

Kalaallit Folketingimut ilaasortaatitaat Inuit Ataqatigiinnit, Aaja Chemnitz Larsen Siumumiillu Aki-Matilda Høegh-Dam USA-p nunatsinni assigiinngitsunut 82 millionit koruuninik aningaasaliinissamik neqerooruteqarnera pillugu taama oqarput.

KNR-ip paasissutissarsiarisai naapertorlugit aningaasat takornarialerinermut, aatsitassarsiornermut ilinniartitaanermullu susassaqarfinnut agguaataarneqassapput.

Saqqummertut tunngavigalugit nunatta tamanna qujarutissagaa isumaqarpit?

- Aap, taama isumaqarpunga, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq nangillunilu:

AAMMA ATUARUK Tusarfiit KNR-imut: USA nunatsinnut 82 millionit koruuninik tapiissuteqarniartoq

- Susassaqarfiit marluk ukkatariniarneqartut ajunngilluinnartutut isigaakka. Susassaqarfiit inuussutissarsiornermi ineriartortitsineq ilinniartitaanerlu kalaallit isaanniit ajunngilluinnartuupput.

Inuit Ataqatigiinniillu politikerip nangaassuteqarani angernerunngilaq.

- Amerikamiut oqarput najuunneq sunniuteqarnerusoq. Taamaammat Nuummi sinniisoqarfimmik pilersitsipput aamma aningaasaliinikkut arlaatigut sunniuteqarnissartik nunatsinniissinnaatitaalernissartillu naatsorsuutigaat.

- Nunarput niuerutigineqaleqqunagu sumut akuersaassanerluni eqqarsaatigeqqissaartariaqarpaa, Aaja Chemnitz Larsen.

Taassuma USA neqerooruteqarnermigut soorlu Kinap USA-tut nunatsinni inuussutissarsiornerni akuliutinnginnissaanik naalakkersuinikkullunniit attaveqannginnissaannik piumasaqarsinnaasoq ilimagaa. Immaqaluunniit USA nunatsinni amerlanerusunik sakkutooqarfeqalerusussasoq.

Aki-Matilda: Suniarnersut takoriartigu

Siumup Folketingimi ilaasortaatitaata, Aki-Matilda Høegh-Damip, USA-p neqeroorutaa aamma akuersaarpaa.

Taanna Amerikap aallartitaata, Carla Sandsip sapaatit akunnerata matuma aallartinnerani isumaliuutersuutaa aallaavigalugu isumaqarpoq, nunarput USA-mi aningaasaateqarfinnut qinnuteqarsinnaalersinniarneqartoq.

- Nunarsuarmi aningaasaateqarfissuit annerpaartaasa ilaannut ammaanneqartugut takorlooqqaarpara. Taamaalinissaq siornatigut unammillernarsimavoq, Danmarkimi eqqarsaatigissagaanni aningaasaateqarfiit allat, soorlu Vækstfonden, nunatsinnut ukiualuinnaat matuma siorna aningaasaliissuteqarumanikuunngillat, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Ilisimasallit: USA nunatta ikinngutinnaavini tulliujumalluni akiliisoq

Nunattali USA-p piumasai eqqummaariffigissagai, taassuma ilanngullugu oqaatigaa. 

- Nuna sorliugaluarpalluunniit apeqqutaatinnagu suleqativut mianersuuttussaavagut. Mianersortuartariaqarpugut.

Aki-Matilda Høegh-Damili Aaja Chemnitz Larsen akerlilerlugu isumaqarpoq, nunarput USA-mit taperneqassaguni assersuutigalugu Kinamik niueqatigiinninnissaq pillugu isumaqatigiissusiunnginnissaanik piumasaqarnavianngitsoq.

USA-mmi aningaasaliiniarnera nunarsuarmiut eqqisseqatigiinnerannik attassinissamik aallaaveqarpoq, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq. 

- Kinap nunatsinni aatsitassarsiulinnginnissaa, USA-p pingaartippaa. Tamanna USA-p naleqartitaanut pingaaruteqarpoq. Tamannali niuernermut sunniuteqangaarnavianngilaq. Taamaattoqassappalli isumaqarpunga, USA-lu isumaqatigiissuteqarsinnaanavianngitsugut, Aki-Matilda Høegh-Dam oqarpoq.

USA-lu isumaqatigiissut sisamanngorpat ullup ingerlanerani saqqummiunneqassasoq naatsorsuutigineqarpoq.