Aasaanerani aqqusaartoq: Uppik Kangerlussuarmi takuneqarpoq

Uppik kajortoq nunatsinni piaqqiortanngilaq ukiisarnanilu, Islandimiit, Canadamiit Skandinaviamiilluunniit tikissimasinnaavoq.
Uppik kajortoq sungaartunik isilik, miiterinik qulinik ungasitsigisumiittoq, Sine Ejsing-i isigigaa. Assi © : Sine Ejsing (privatfoto)
Allattoq Ulrikke Andersen
juulip 19-at 2024 14:29

Sine Ejsing Kangerlussuarmi najugaqarpoq, naliginnaasumik umimmannik tuttunillu pinngortitamiikkaangami takusassarsiortarpoq.  

Qanittumi allamik qaqutigoortumik timmissamik takusaqarpoq.

- unnukkut angutaatigalu biilerluta, angutaatiga orpikkat akornanni qaqortumik sulummik takusaqarluni oqarpoq. Assiliiviga tigoriarlugu, arriitsunnguamik qanilliartoratsigu, tingimmallu miiterinik qulinik ungasitsigumut mippoq. Qaqqamiit isigerujoorpaatigut.  

Sine Ejsingip uppik isiginerani alutorsarpoq, angerlaramilli aatsaat paasivaa qaqutigoortuumik takusaqarsimallutik.

-Siullermik uppimmik issittormiumik takusimasoraluta isumaqarpugut, taava assit isigillualerlugit, paasilerpara uppik issittormiutut isikkoqanngitsoq. Nalunngisannut timmissanik ilisimasalimmut asseq nassiuppara aperalugulu sunaanersoq, paasilerparpullu uppik mosehornitut taajuutilik takusimallugu.  

Uppik mosehornitut taaneqartartoq sului siaaqqasut 90-105 centimeter. Ukiumut ataasiakkaat naammattoorneqartarput. Taakkuli sivikitsuinnarmik nunatsinniittarput. Assi © : Sine Ejsing (privatfoto)

- Immikkuullarittumik nalaataqarsimalluta paasivara, maanimi uumasuunngilaq. Ukiumut ikittuaqqat takuneqartarput, naliginnaanerulluni kujataani takussallugu. Kangerlussuarmiinnera immikkuullarippoq. Sine Ejsing taama oqarpoq.   

Sine Ejsingip oqaatigaa immikkuullarittumik misigisimasaqarsimalluni.

- Takullugu nuannerujussuarpoq.  Tuttunik umimmannillu alakkaagatta, timmissamik qaqutikkut nalaanneqartartumik naammattuuivugut. Tassa nuanneq.

Tikilaartoq

Uppik mosehornitut taajuutilik nunatsinni piaqqiorsinnaanngilaq uumaannarsinnaananilu. Sine Ejsing ilumoorpoq oqarami ataasiakkaat ukiumut tikittartut.

Pinngortitaleriffimmi miluumasut timmissallu pillugit ilisimatusartuuneq Lars Witting, taama oqarpoq.

- ukiut tamangajaasa nunatsinnut tikittarpoq. Kitaaniissinnaavoq tunumilu. Tikilaarnera maani pineqarpoq, canadamiit, islandmiit skandinaviamiilluunniit tikissimasinnaavoq. Tikillatsiaannartarput, naliginnaasumik aasalernerani aasaaneranilu tikittarput, kisianni ukioq kaajallallugu takuneqarsinnaasarput.     

Sivisuumik kangerlussuarmiinnissaa ilimagineqassanngitsoq, ilisimatusartuuneq oqarpoq.

- aqqusaalaaginnarunarpoq, paasilerumaarpaa nerisassaqarnani, narlumukaat, kikkaassullu mikisut nerisarisaramigit, taamaammat tingeqqilissajunnarsivoq.

Uppik mosehornitut taaguutilik

Uppik mosehornitut taajuutilik nunat nunarsuup affaani avannarlermi akornanni, Amerikallu kujataani takussaaneruvoq. Qallunaat nunaanni piaqqiortarnerat akuttuvoq, tikillatsiaannartarput. 

Sumiiffiini ataasiakkaani uppik mosehornitut taaguutilik Kalaallit nunaanni nerisassaqannginnertik pissutigalu tikillatsiaannartarpoq.

Mosehornsuglet kikkaanik, timmissallu mikisut uumasuaqqallu nerisarisarisarpaat.

38 centimiiterimik takitigilersinnavoq, sului siaaqqasut 90-105 centimiiterinngorsinnaapput.

Tigusiffik: Danmarks Ornitologiske Forening